VILJANDI oli Eesti rahvusliku liikumise häll. Just meie linnast said alguse paljud julged ja ausad eesti mõtted. Elada Viljandis, olla selle linna järjepidevuse kandja on privileeg ka praegu.
Et ta särama lööks ja helendaks maailma ees!
140 aastat tagasi asutasid Viljandi ja ümbruskonna haritlased lauluseltsi Koit. Niisugune nimi pandi ühendusele selleks, et ta kui hommikutaevas särama lööks ja helendaks maailma ees.
106 aastat tagasi ostis selts krundi Viljandis Veske, praegusel Jakobsoni tänaval ning aasta hiljem kirjutasid Friedrich Kuhlbars ja Mihkel Lüdig seal asuvas hoones laulu, millest sai Eesti laulupidude avalaul. «Koidul» on tänavu seega 105. aastapäev.
Maja, milles see laul loodi, ehitati suuremaks ning 98 aastat tagasi oktoobrikuu lõpul pidas samanimeline laulu- ja mänguselts oma maja kahepäevaseid avapidustusi.
Kaheksa aastat hiljem sündis Koidu seltsimajas Ugala teater, mis üsna pea küll sellest hoonest lahkus. Eesti ajal oli Koidu seltsimaja populaarne peopaik, kus muu hulgas korraldas oma pidusid kõrvalhoones asuv Kaitseliidu Sakala malev.
1941. AASTAL süütasid Viljandist põgenevad kommunistid Tallinna tänaval praeguse kultuurimaja kohal asunud Seasaare kõrtsi, kus tegutses Ugala teater. Kahjutuli tegi oma töö ja teater kolis tagasi sünnikoju Koidu seltsimajja. Sinna jäi ta neljakümneks aastaks ja hoone seisukohalt oli kunstitempli roll kahtlemata parim, mida väärikas maja sai okupatsiooni ajal õige vaimsuse hoidmiseks täita.
Ugalast sai Eesti teatrite taimelava. Tallinna ja Tartusse lahkusid siit Heino Mandri, Einari Koppel, Leonhard Merzin ja paljud teised. Koidu seltsimajas alustasid oma lavateed Ugala uues majas edasi mänginud ning aastakümneid Ugala sümbolid olnud Leila Säälik ja Rein Malmsten.
KUI KUNAGI oli viljandlastel ja viljandimaalastel vaja kooskäimise kohta — ühislaulmist ja maja —, siis nüüd on paljud asjad pöördunud vastupidi. Esimese laulupeo lävel sündinud koor, mis veel ka dirigent Paul Kriguli ajal oli üle maa tuntud, on praegu äärmiselt tagasihoidlik.
Täna on Koidu seltsimajal vaja meid, viljandlasi. Ta on praegu väetim kui inimesed, ta on lagunenud ja hüüab appi.
Meie, viljandlased, peame selle maja päästma tulevikule. Kuigi meil on pärimusmuusika ait, Ugala, kultuurimaja ja palju muud — Koidu seltsimajal on hindamatu väärtus.
UGALA UUED head ajad on kindlasti ees, kuid tegutsevas teatris ei saa pöörata kuigi palju tähelepanu ajaloole. Ugala ajalooga tutvumiseks, tema muuseumiks, on Koidu seltsimaja õige koht. Kus mujal, kui seal, võiks saada ülevaate möödunust, näha vanu etendusi ja elustada minevikku.
Koidu seltsimajal võiks olla palju funktsioone ning kindlasti võiksid nii Ugala kui külalisteatrid kasutada seda tulevikus mõnusa esinemispaigana. Kui juba Tartus on mitu teatrimaja, siis Viljandis peab see ammugi nii olema!
Maja kasutamisest saab rääkida muidugi alles pärast selle restaureerimist, loomulikult muinsuskaitse tingimusi arvesse võttes. Kust aga võtta selliste tööde jaoks raha, kui hoone omanik ehk selts ei suuda toime tulla kõige lihtsamagi majandamisega? Muidugi mõista peab summa tulema eurofondidest ning selleks tuleb leida parim projektikirjutaja. Ennekõike tuleb aga suurendada seltsi liikmeskonda ja valida töövõimeline juhatus.
MA EI KAHTLE seltsi taastajate missioonitundes — tänu neile on säilitatud järjepidevus ja traditsioonid. Kultuuriseltsi liikmeskond on aga viimastel aastatel kokku kuivanud ning kõlanud on mõne liikme täiesti amoraalne soov seltsimaja maha müüa.
Seetõttu kutsun seltsi mittekuuluva viljandlasena üles seltsi endisi liikmeid, kes on viimastel aastatel nimekirjast välja arvatud, seltsi tagasi pöörduma ning kõiki Viljandit armastavaid inimesi seltsiga liituma, olgu liikmeks või toetajaliikmeks astumise kaudu.
Ühendagu see selts kõige erinevamaid inimesi, keda liidab soov, et seltsimaja uuesti särama lööks ja helendaks maailma ees.
ON VALE küsida, mis kasu meie sellest sammust saame. Mõelgem sellele, mida me saame Viljandile ja tema tulevikule anda!
Koidu seltsi korraline üldkoosolek, kus valitakse uus juhatus, on 11. novembril kell 18 seltsimajas ja tegevliikmeks astuda soovijad on oodatud koos vabas vormis avaldusega. Oodatud on ka need, kes aktiivsesse seltsitegevusse sekkuda ei soovi, kuid kellele on kodulinn armas.
Kes aga soovib teha Viljandile jõulueelse heateo, võib seltsimajale annetada. Viljandi kultuuriseltsi Koit kontonumber on 10302007110005.