Metsloomade rohkus ajab autojuhid ärevile

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teepervele ilmunud metskitse märgates tuleb kindlasti sõitu aeglustada või pidurdada.
Teepervele ilmunud metskitse märgates tuleb kindlasti sõitu aeglustada või pidurdada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sõidukijuhid peavad metsavahelistel teedel valvel olema, sest muude ohtude kõrval võib seal kohata teele sööstvaid loomi.


«Kõige hullem on metskitsedega: neid jookseb päevas kolm-neli korda teele,» rääkis üks Devori Reiside bussijuht. «Isegi päevavalges ilmuvad nad sageli ootamatult. Eriti märkamatud olid nad enne lume tulekut, sest pruun kasukas sulab maastikuga ühte. Öösel on veel hullem: kottpimedas näeb neid lausa viimasel hetkel.»



Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna sõraliste seire spetsialist Jüri Tõnisson ütles, et loomal on kindlad käitumismaneerid.



«Kui tal on kavatsus üle tee minna, siis tagasi ta naljalt ei keera,» selgitas Tõnisson. «Kui hoog on sees, ei saa sõralised asfaldil pidamagi ja võivad pikali paiskuda.» Tagasipöördumine on välistatud tavaliselt ka siis, kui loom põgeneb kiskja eest või on jahist hirmutatud. «Teel on loom justkui nurka surutud ja tahab kiiresti üle saada.»



Metssigu kohtab Tõnissoni hinnangul meie teedel harva, põdrad liiguvad enamasti üksi, metskitsed aga mitmekesi, sest nad on juba karjadesse kogunenud. Üldiselt on ohutumad tiheda liiklusega lõigud, kus pidev sõidukitevool loomi peletab.



Kokkupuuted metsloomadega sagenevad pimedatel hommikutundidel ja videvikus, kui nood tunnevad end turvalisemalt ja liiguvad tavapärasest rohkem, aga ka inimesed sõidavad tööle või koju.



«Juhtide puhul läheb arvesse maanteehüpnoos: mitme ohuallika puhul keskendutakse peamisele ehk teistele liiklejatele,» rääkis Jüri Tõnisson. «Paljud juhid mõtlevad roolis olles oma asjadele või on tööpäevast väsinud, seepärast on reaktsioon aeglane.»



Spetsialisti arvates aitab metsloomadega kokkupõrkamist vältida see, kui teeääred on lahti raiutud ja juhile nähtav ala suurem.



«Kui näed tulede valgel looma silmi või kedagi tee poole vilksamas, siis hoog maha!» õpetas Tõnisson. Ta lisas, et loomad võivad ootamatult liiklusvahendi ette ilmuda kohas, kus on kõrge teetamm, sest see jätab nad viimse hetkeni varju.



Autotuledest pimestatud loom võib taas liikuma hakata, kui kiirtevihk on möödunud, ja joosta ohuallika eest risti läbi.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles