Peeter Rahnel: Tsirkuse- ja klounaadisõpradele on Abjas varemgi lõbu jätkunud

Peeter Rahnel Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

PENSIONÄR Märt Lond kirjutab 5. novembri «Sakalas»: «Nüüd olen demokraatliku ühiskonna seaduspärasuse, sõna-, mõtte- ja tegutsemisvabadusega harjunud. Võtan valimiskampaaniat rahvale pakutava tsirkusena.»

Kui nii, siis on tema mõttemaailmas kahjuks küll midagi ääretult valesti.

Millest on tingitud selline demokraatia samastamine tsirkusega, ei oska ma arvata. Mis on pannud Märt Londi igatsema meie riiki viiskümmend aastat vägivallaga valitsenud kommunistliku partei kehtestatud tõemonopoli järele?

Lugenud tema kirjapandud valimiseelseid ja -järgseid etteheiteid nii valla trükistest kui maakonnalehest, vastan neile nõnda.

MÄRT LOND tunneb kurbust, et «kohalikel valimistel esinenud erakond, kes lubas sümpaatse daami suu läbi alandada pealinnas kütte hindu ja kaotada armastusest Tallinna vastu maamaks», polnud edukas.

Ka minule on daamid sümpaatsed, aga see, kui kauni daami, võimupartei linnapeakandidaadi suust tuleb pseudomajanduslik vaht, teeb nõutuks. Õnneks  ei ole rahvas rumal ja teab, et igal asjal siin patuses maailmas on hind, ka soojusel.

Kui raha ei tule tarbija taskust, peab selle kinni maksma keegi teine. Kui maamaks kaotada, tuleb eelarve tulude poolele tekkiv auk millegagi täita. Seega on täiesti arusaadav, et erakond, mida esindab selline «daam», peab valijate toetusest suu puhtaks pühkima.

AASTATEL 2005—2009 oli Abja vallas võimul Keskerakond koos valimisliiduga Arenev Koduvald. Valitsemisvastutust jagasid nad nii vallavolikogus kui -valitsuses. Ühiselt vaatasid nad üle arengukava ning tegid sinna võimalust ja vajadust mööda valla arengut kiirendavaid ja valla elanike elukvaliteeti parandavaid mahukaid muudatusi.

Opositsiooni jäänud Rahvaliit ei vastandanud ennast võimulolijatele arengukava täitmisel. Ei koalitsiooni sees ega ka volikogus ja vallavalitsuses olnud mingeid maailmavaatelisi ega parteilisi erimeelsusi — ajasime kõik Abja valla arengu asja.

Erimeelsused ilmnesid protsessidele kuluvat aega ja isikute tööpanust hinnates. Igapäevastest asjaajamistest ja probleemidest kaugele hoidnud koalitsiooni liikmed valimisliidust Arenev Koduvald andsid inimestele ja nende tööpanusele tihti meelevaldseid hinnanguid, tuginedes ühe ametniku äärmiselt subjektiivsele arvamusele.

Töömeeleolule mõjus halvasti ka see, kui üks volikogu liige lahendas konflikte, kasutades väidetavalt füüsilist jõudu. Niisuguseid olukordi on ka «Sakala» kajastanud.

NÜÜD ON Areneva Koduvalla nimekiri kaheks pungunud ning uute nimede all esinedes manatakse ja innustatakse ka kõrvalseisjaid sarjama kolm aastat koos valitsemisvastutust kandnud koalitsioonipartnerit. Eetiline see muidugi pole.

Eriti küüniline on minu arvates, et Märt Lond on tõugatud eesliinile tõrva kallama kõigi kaela, kes olid vastutustundlikult vastu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) soovunelmale korraldada kiiresti valdade näidisühinemine.

Omavalitsuste selline liitmine annaks võimaluse raporteerida võitudest ilma tagajärgede eest vastutamata.

SIIN ONGI veelahe kahe mõtteviisi ja käitumise vahel.

Soovitan lugeda selle aasta 23. jaanuari «Sakalast» minu artiklit «Tulevikule vastu eraldi seistes, kuid tihedat koostööd tehes». Seal toon ma välja, kuidas mina ja sajad teised Abja valla kodanikud soovime oma elu korraldada ja miks just nii.

Seda lugu kirjutades ei teadnud ma veel, et naaber­omavalitsuste ühinemise tarvis palgatud neutraalne koordinaator ei pruukinud sugugi nii erapooletu olla. Viljandi maavanemaks saades teatas sama inimene, et temale on lähiaastate võtmesõna tõenäoliselt haldusreform (17. juuli «Sakala»). See laseb teda tagantjärele paista omavalitsuste kokkuminekut korraldama saadetud IRL-i volinikuna.

VALIMISTE eel sai rahvas valimisliidu Arenev Abja infolehest valdade ühinemise entusiasti Jüri Patuse suu läbi teada, et ühinemisplaanide katkemise tõttu jättis maavalitsuse komisjon just nagu karistusena valla gümnaasiumi juurdeehitise lõpetamiseks esitatud taotluse rahuldamata. Paljud märgid viitasid sellele ennegi, kuid maavanema mõttekaaslase kirjast Abja rahvale on seda õõvastav lugeda.

Märt Londi kiidusõnad üle-eelmise vallavanema kohta olid kindlasti kohased sel perioodil, kui tema ehitusfirma ehitas selle vallavanema võimuloleku ajal regionaalarengu raha eest Penujasse uut koolimaja, hoolimata sellest et sünnitusealisi naisi oli piirkonnas napilt.

Penuja sai suure külamaja, mis neelab sadu tuhandeid kroone ülalpidamiskuludeks ning mida on vaja valla ja projektide raha eest külaseltsi agaral osalusel remontida.

KAMARA KÜLA rahval on aga kindlasti meeleolukas mälestus, kuidas Märt Londi kiidetud vallavanema aegu langetati mõni nädal enne kütteperioodi algust otsus korrusmajade keskküttega kütmine lõpetada. Mälestusmärgina sellest otsusest seisab küla keskel rüüstatud katlamajakompleks.

Abja söökla sulgemine tuleb samuti arvata sama vallavanema «teeneks», sest väikefirmale jäi valla toetus tulemata, ehkki too oli seda lubanud, ja kümned tuhanded kroonid, mille firma heauskselt hoone renoveerimise projekti investeeris, lendasid tuulde.

Ei saa nimetamata jätta Kamara rüüstatud ja lagunevad hooneid, mis jäid vallale päranduseks Kamara sovhoosilt. Nende likvideerimisega on Abja vallavalitsus möödunud nelja aasta jooksul tegelnud.

Kamaral puudus korrusmajade vahel tänavavalgustus, nii et Märt Londi kasutatud kujund «tondiöömaja» oli veel nelja aasta eest Kamara keskasula reaalsus.

ÜHES OLI Märt Londil õigus. Ta kirjutas: «Äsjased valimised näitavad, et Rahnel ei eksinud. Abja valijad tegid tema arvestuste kohaselt õige otsuse.» See näitab tõesti, et Abja valla elanikud on targad ja kaalutlevad inimesed.

Vallavolikogusse pääseb ikka saadud häälte alusel, mitte ühe partei või ühe valimisliidu tõemonopolile tuginedes. Kui rahva mandaadi saanud ametnik soovib ja seadus lubab vallavolikogu liikmel töötada ka mitteametnikuna alal, mis nõuab erilist empaatiat ja head inimestetundmist, ei tohi selles otsida midagi laiduväärset.