Koos paistab maailm teistsugune

Reigo Rannule meeldib enda ja Lisanna Gretteli suhte kirjeldamiseks kasutada Lauri Saatpalu laulu «Isaga draakonil» sõnu: «Kui mu tütar jälgib mind kui veidrat õppefilmi, hea, kui päris kõik ei tuleks välja lõigata.» Foto: Elmo Riig / Sakala

Poolteiseaastase Lisanna Gretteli isa Reigo Rannu leiab, et isadepäeval ei peaks eraldi isasid esile tõstma, vaid tähtsustama pereväärtusi üldiselt.

Tütre sünd on toonud suure vastutuse ja muutnud Reigo Rannu mõttemaailma. «Suurim muutus on võib-olla olnud aja kasutamises: eelkõige sean esiplaanile lapse vajadused,» mõtiskleb ta.

Algul oli suur hirm, kuidas isaametiga hakkama saada. «Olen õppinud, et tuleb kuulda võtta oma sisemist mina ja järgida instinkte, siis toimidki õigesti,» räägib ta. «Heaks isaks olemist olen harjutanud oma kahele imetoredale õetütrele onuks olles.»

Et Reigo Rannu tööpäevad ei kesta kellast kellani, saab ta lapsega palju aega koos veeta. «Vahel pelgan, et olen liiga leebe ja luban talle ülearu palju.»

Reigo Rannu mõtleb sageli, kuidas tütar võiks teda meenutada või mida kunagi temast oma lastele rääkida. Isa ei taha tütrele eluteele kaasa anda vaid jäiku reegleid ja käske-keelde, vaid hoiakuid. Selleks, et lapsele midagi õpetada, tuleb tema sõnul ise pidevalt õppida.

«Tahaksin, et meie suhe oleks usalduslik ja saaksime kõigest rääkida. Praegu me veel pikki dialooge ei pea, kuid saan talle tõestada, et ta võib mind usaldada,» arutleb isa. «Olen õppinud temaga koos olles rahu, püsivust ja kannatlikkust.»

Tütre kõrval on Reigo Rannu õppinud tähele panema väikseid imesid, mida elu pakub, kuid millest vahel argipäevarutus mööda kiirustatakse. «Koos lapsega jalutades märkan kirjut vahtralehte või kõnniteel naljaka kujuga kivi ning oskan neid ka talle näidata. Nii avastame üheskoos maailma.»