/nginx/o/2007/12/19/12519t1h955b.jpg)
Novembri alguseks olid põllumajandustootjad keskkonnaametilt soovinud suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamist rohkem kui 850 000 krooni eest. Suurema osa sellest summast moodustab kahju, mille on teinud hundid koduloomi murdes.
Viljandimaalt soovib üks talunik kiskjate kahju hüvitamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaalt on keskkonnaametile esitatud üks hundikahjude hüvitamise taotlus. Enim taotlusi on ametile tulnud Jõgevamaalt, neli Võrumaalt, kolm Pärnu- ja Läänemaalt, kaks Ida-Virumaalt ning üks Valga- ja Tartumaalt.
Kahjude hüvitamise taotlused on seotud põhiliselt lammaste, mõnel juhul ka veiste murdmisega.
Kogu tänavu suurkiskjate tekitatud kahju selgub aasta lõpul. Kahjuhüvitamise taotlusi saab aasta läbi esitada keskkonnaameti elukohajärgse regiooni asutusele.
Kuigi põllumajandussaaduste tootjatele hüvitatakse suurkiskjate tekitatud kahju kuni täies mahus, peaksid inimesed oma loomade ja vara kaitseks paljudel juhtudel kasutama ka ise palju efektiivsemaid abinõusid. Suurkiskjad on meie looduse põlisosa ja nende asurkondade säilimisel kannab Eesti rahvusvahelist vastutust.
Praegu on meie metsades ulukiseire andmetel hinnanguliselt 270 hunti. Suurkiskjate ohjeldamise kava järgi peetakse optimaalseks hundi arvukuseks Eestis 100-120 isendit.
Hundijaht algas 1. novembril ning kestab 28. veebruarini. Ilveseid tohib küttida 1. detsembrist. Keskkonnaamet on tänavu Eestis arvukuse reguleerimiseks väljastanud 140 hundi- ja 190 ilveseküttimise luba.