Imavere teel katsetati uut remondimeetodit

Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Imavere—Viljandi maan­tee esimesed 2,6 kilomeetrit Paia ristmikust said hiljuti uudse katte.

Eestis esimest korda proovitud meetodiga loodetakse saada ilma kapitaalse täisremondita tee, mis kestab pikemat aega.

«Vanadel katetel tekivad mitmesugused praod,» selgitas Lääne regionaalse maanteeameti Viljandi esinduse peaspetsialist Allan Allik. «Kui pragulisele teele panna nelja sentimeetri paksune asfaltkate, kerkib selle alla jääv pragu aastas keskmiselt sentimeetri ja peaks seega jõudma viiendal aastal teepinnale.»

Et sellist pragunemist vältida ning teha kiire ja suhteliselt odav remont, võetigi kasutusele uus moodus. Ohtlike pikirööbastega teelõik parandati asfaltbetooniga. Üks kilomeeter pinnati Hollandist toodud sitke polümeerbituumeniga ning 1,6 kilomeetrit bituumensideainega, millele oli lisatud klaaskiudu.

«Mõlemale lõigule puistati graniitkillustikku ning peale pandi keskmiselt nelja sentimeetri paksune hea asfaldikiht,» rääkis Allik.

Kohal olid ka teede tehnokeskuse laborimehed, kes hakkavad jälgima katte käitumist.

«Esimestel aastatel ei juhtu arvatavasti midagi, aga huvitav on viies aasta: kas praod tulevad üles või ei?» lausus Allik. Juhul kui tee pärast seda kiiresti lagunema ei hakka, on kavas meetodit kasutada teistelgi lõikudel.

Peaspetsialisti sõnutsi kujunes katselõigu ruutmeetri hinnaks 155 krooni. Senisel kombel tehtav täisremont on kaks korda kallim. Allik usub, et hinnavahest hoolimata võib uudse meetodiga taastatud tee kesta peaaegu sama kaua.

Katsetataval teelõigul projektijuhiks olnud Marek Koit osaühingust Üle ütles, et seda meetodit on katsetatud Inglismaal, Iirimaal ja Hollandis. «Inglismaalt selle mõtte saimegi, spetsiaalse masina tõime aga Prantsusmaalt,» rääkis ta.

Tuginedes välismaal kogetule, täpsustas projektijuht, et igal pool kõnealust meetodit kasutada ei saa. «Suurte aluste vajumise puhul see ei toimi, aga võrkpragude ärahoidmiseks on ideaalne.»