Ühe korteri võlg tekitab probleeme tervele majale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kortermajades elades tuleb inimestel arvestada, et naabri makseraskused toovad mure ka nende inimeste koju, kes suudavad oma arveid tasuda. Kui maja võlg näiteks soojafirma ees paisub liiga suureks, siis jäävad soojata paratamatult kõik korterid.
Kortermajades elades tuleb inimestel arvestada, et naabri makseraskused toovad mure ka nende inimeste koju, kes suudavad oma arveid tasuda. Kui maja võlg näiteks soojafirma ees paisub liiga suureks, siis jäävad soojata paratamatult kõik korterid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Et paljud korteriühistud on võlglastega hädas juba enne esimeste küttearvete laekumist, võib arvata, et kevadeks on olukord kommunaalkulude tasumisega päris hull.


«Kui enne oli probleeme nendega, kes jätsid teadlikult arved maksmata, siis nüüd satutakse üha enam tahtmatult hätta,» selgitas Eesti korteriühistute liidu Viljandi piirkonna juht Riina Saar.



Paarikümne Viljandi maja eest hoolt kandev kinnisvarahaldur Andres Nuut kinnitas, et võlasummad on suvest saadik kasvanud. «Aga praegu pole veel küttearveid tulnudki,» lausus Nuut, viidates sellele, et talvel võib võlasumma hüppeliselt kasvada.



Mõnes majas on võlasumma tema väitel aastataguse ajaga võrreldes lausa kahekordistunud.



Esialgu on Viljandi ühistute võlad sellised, et soojafirma Esro ja Viljandi Veevärk oma kraane kinni keerama ei tõtta. Andres Nuudi ütlemist mööda on mitmel pool arvete tasumiseks appi võetud remondifond või lausa osakapital.


Tagasi üles