/nginx/o/2009/01/27/123582t1he17d.jpg)
HILJUTISED kohalikud valimised lõid õhu mitmes mõttes klaarimaks. Kõige meeldivamaks üllatuseks võib pidada rekordiliselt suurt, üle 60 protsendi ulatanud hääletamisaktiivsust. See, et valimistest võttis osa peaaegu 660 000 Eesti inimest, näitab, et rahvas hoolib oma riigist ja kodupaigast ning tahab linna või valla asjades kaasa lüüa.
Kindlasti andsid valimised õppetunni kõigile suurtele erakondadele. Oma plusse ja miinuseid loeb teiste seas kokku Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Meil on eeskätt põhjust rõõmu tunda arvukate kohtade üle neis volikogudes, kus meie esindajad hakkavad tööle esimest korda. Võrreldes eelmise valimistsükliga kasvas jõudsalt ka nende omavalitsuste arv, kus sotsiaaldemokraadid on võimul.
KEHVASTI läks viimastel valimistel Rahvaliidul ja Eestimaa Rohelistel. See on seadnud mõlemad erakonnad eksistentsiaalsete küsimuste ette. Vähemalt Rahvaliidus on alanud elavad arutelud erakonna tuleviku üle.
Jagan paljude tuntud rahvaliitlaste kartust, et erakond ei pruugi pääseda riigikogu järgmisse koosseisu. Isegi kui valimiskünnise ületamine peaks iseseisvalt jätkavale Rahvaliidule jõukohane olema, pole enam tegu kaaluka jõuga, mis suudaks Eesti poliitikat ka tegelikult kujundada ja mõjutada.
SELLISEST ARENGUST oleks tõeliselt kahju. Ei Rahvaliidu kuulsusetu hääbumine ega poliitika vasaktiiva veelgi tugevam killustamine ole Eesti ja tema elanike huvides.
Rahvaliidu liikmetes on potentsiaali märksa enamaks. Tean väga hästi, et valdavalt on rahvaliitlased oma kodukandis tunnustatud mehed ja naised, kel on suuri teeneid piirkonna elu edendamisel.
Mitmel Rahvaliidu poliitikul on pagasis edukas ministrikarjäär või parlamenditöö kogemus. Kindlasti ei pea need inimesed jäämagi vastutama oma erakonna eksjuhtide pattude eest.
Rahvaliidu kui kaubamärgi maine on vilets, mistõttu peitus hulk selle erakonna võimekaid tegijaid äsja valimisliitudesse. Osa rahvaliitlasi kandideeris kas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas või olime koos ühistes valimisliitudes.
ME HINDAME rahvaliitlaste kompetentsust regionaal- ja põllumajanduspoliitika vallas ning nende maaelu puudutavaid seisukohti. Lisaks on kaks erakonda maailmavaateliselt üsna lähedased. Näiteks on meil sarnased vaated maksu-, sotsiaal- ja haridusküsimustele. Meid seob omavalitsustes tehtav koostöö.
Seepärast kutsun Rahvaliidu liikmeid astuma Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Meie ridadesse on teretulnud inimesed, kes seisavad Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest ning kes tahavad tuua ühiskonda rohkem hoolivust ja pole rahul valitsuse jõuetusega riigi kriisist väljatoomisel.
MÕISTAGI pole niisugune samm kellelegi lihtsate killast, vaid eeldab enesega arupidamist ja ka otsustamisjulgust. Mina usun, et liitumine tõusukursil oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga on õige valik. Teisalt rikastavad endised rahvaliitlased oma teadmiste ja ideedega meie ridasid.
Ühiselt oleme tugevamad ja suudame riigikogu valimistel võimult kukutada paremerakonnad, kes on oma majanduspoliitikaga ummikusse jooksnud.
Üheskoos on võimalik teha suuri asju!