Lugesin 27. oktoobri «Sakalas» ilmunud arvamuskirja «Viljandi peaks pingutama kultuuripealinna tiitli nimel» ning leidsin, et see mõte on küll väga kõrgelennuline.
Riina Rossa: Kas ja millises suunas peaks pingutama?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõustun, et Aate-Heli Õun oli kunstile pühendunud ja tegi tänuväärset tööd. Kui kõrge tasemega olid kunstisaali väljapanekud, ei oska ma hinnata, sest pole kunstikriitik. Küll aga leian, et see koht näitusesaaliks ei sobinud. Põhjusi ei hakka ma siinkohal üles lugema.
Jagan maavanema seisukohta, et Viljandis on küllalt meeldivaid paiku, mida võiks kohandada näituste korraldamiseks. Ka on kunsti eksponeerimiseks väga sobiv Kondase keskus.
Eelmainitud kirja autor avaldab kahetsust Lossi tänava kunstikaupluse kadumise pärast. Samas on tekkinud uued taiestepoed. Tartu tänava oma küll alles elab äritegevusse sisse, kuid Bonifatiuse gildi kauplus-töökoda Väike-Turu tänaval on ennast juba igati õigustanud.
Eelkõige paelusid mind seal vitraažid. Sealne meister suudab lausa imesid välja võluda. Huvitavate sepiste hulgast võib leida ka palju praktilisi asju.
Ehkki ma ei söanda Bonifatiuse keskust veel linna tõmbekohaks nimetada, usun, et selle pidajate pingutused kannavad vilja ning kunsti- ja käsitöökoda saab Eestis tuntuks. Kindel on see, et kunstikauba soetamiseks pole enam tarvis tingimata Tallinna või Tartusse sõita.
Kultuuripealinnaks ei saa Viljandi kunagi, kuid ta võib saada linnaks, kus hoolitakse kunstist, kirjandusest, muusikast ja spordist. Muretsemiseks pole meil põhjust, sest Viljandi on sellele eesmärgile väga lähedal. Piisab vaid, kui heita pilk siin toimunud kultuuriürituste loetelule, alustades Vanemuise teatri kevadisest külalisetendusest, kõrgel tasemel balletilavastusest «Jevgeni Onegin» ja lõpetades meie sõpruslinna Ahrensburgi sümfooniaorkestri kontserdiga hiljuti pärimusmuusika aidas. Kahjuks jäid viimati mainitud lummaval kontserdil paljud istmed saalis tühjaks.
Ärme siis kurdame ühe kunstipoe sulgemise pärast, vaid õpime pigem hindama seda, mis meil on head!