Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VILJANDI kunstisaali sulgemine on tekitanud palju vastukaja. Linnavalitsusele on heidetud ette kunstivaenulikkust ning soovitatud kultuuripealinna tiitli nimel rohkem pingutada.
Kunstisaal tegutses aga maavalitsusele kuuluvates ruumides ning hoolimata sellest et ka linnavalitsuse liikmetel on selle tegevuse lõpetamise pärast kahju, saame aru, et maavalitsusel polnud võimalik teisiti toimida. Ta oli ju ligi üheksateistkümne aasta jooksul toetanud näituste korraldamist rohkem kui miljoni krooniga.
LINNAVALITSUS tegi Aate-Heli Õunale ettepaneku korraldada Viljandi kunstnike näitusi linnaraamatukogus asuvas galeriis. Tema aga nentis, et on olnud seotud just kunstisaaliga ja teised paigad pole talle vastuvõetavad. Niisugune on tema soov ja küllap peame seda aktsepteerima.
Samas ei saa jätta lisamata, et kunstisaal pole Viljandis ainus koht, kus saab kunsti eksponeerida. Näitusi korraldatakse ka juba nimetatud linnagaleriis, Kondase keskuses, kultuurimaja kohvikus, kunstikoolis ja spordihoone fuajees. Peale linnale kuuluvate paikade on väga häid näitusi olnud Ugala teatri jalutussaalis ning nüüd juba mitu suve ka uue kunsti muuseumi hallatavas hoones raekoja kõrval.
EESTI KUNSTNIKE näitusi on Viljandi kunstihuviline viimastel aastatel näha saanud kõigis neis saalides. Väljaspool kunstisaali on oma töödega esinenud Triinu Pungits, Uno Roosvalt, Lembit Sarapuu, Ilmar Kruusamäe, Kiwa, Jüri Mildeberg, Viive Noor, Imat Suuman, Ove Büttner, Tiit Rammul, Jarõna Ilo, Ave Nahkur, Eesti klaasikunstnike ühendus Beautiful, Arvo Iho, keraamikute liit, tekstiilikunstnike liit, Lembit Lõhmus, Enn Põldroos, Sven Zacek ja Mari Roosvalt.
Meil on vaadata olnud Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa «Mullatoidurestoran», tekstiilinäitus «Tekist stiilini», köitekunstinäitus «Köidetud Mudist», tekstiilidisaini näitus «Koer», klaasikunsti aastanäitus «Katkised asjad», nahakunstnike liidu näitus, maalikunstnike liidu aastanäitus «Lõuna-Eesti maastikud», arhitektuuriaasta näitus «Arhitektuur on kohal» ja palju muud.
Eesti kunsti klassikast saime nautida Viljandimaaga seotud kunstnike näitust ning baltisaksa kunstniku Carl Alexander von Winkleri ja pallaslaste töid.
VILJANDI ei soovi kaotada sidet Eesti professionaalse kunstiga ja püüab ikka pakkuda kunstnikele võimalust olla otseses kontaktis kohaliku publikuga.
Linnagalerii näitusepind pole kunstisaali omast väiksem: kui kunstisaalis on 170 ruutmeetrit, siis linnagalerii on ligikaudu 230 ruutmeetri suurune valgusküllane ruum.
AATE-HELI ÕUNA korraldatud näitused pakkusid tõepoolest vaatamiseks suurepärast Eesti kunsti klassikat ja tõid kokku kunstnikud, kes polnud varem kordagi ühes ruumis koos üles astunud. Tema ellukutsutud väljapanekud olid sügavalt harivad ja õpetlikud. Kahju, et koolid head võimalust näituseruumides kunstiajaloo tunde korraldada väga vähe kasutasid.
VILJANDI kunstnikud pole kunagi kurtnud, et nad ei saa oma töid esitleda. Tänu näituseruumide rohkusele on see alati võimalik olnud. Lisaks on linnavalitsus toetanud näituste korraldamist loomestipendiumiga.
Kui maavalitsus maksis aastas ligi 200 000 krooni kunstisaali ülalpidamiseks, siis samas suurusjärgus summaga toetab linn oma eelarvest siinset kunstitegevust ja tööde eksponeerimist. Samuti on linnavalitsus toetanud kunstiraamatute väljaandmist ja ostnud teoseid linna avalike ruumide kaunistamiseks. 1,2 miljonit krooni on linn andnud uue kunsti muuseumi hoone põhiprojekti koostamiseks — sinnagi tulevad näitusepinnad.
LINNAVALITSUS on valmis kutsuma Viljandi kunstnike ühenduse liikmed, kunstiõpetajad ja kunstisaali sõbrad ümarlauda, et mõelda koos, kuidas edasi tegutseda nii, nagu on loomiseks loodud linna loovinimestele kohane.
Kunstielu edendamiseks ei piisa aga ainult linna toetusest ja ümarlauast. Väga tähtsad on ka kunstiinimeste koostöövalmidus ja -tahe.