Viljandi Krõlli lasteaia Sipsikute rühm on saanud endale sel sügisel elusa maskoti, kelle kirjud suled on küll kenad kaeda, kuid kes teeb ka omajagu pahandust.
Rähn Woody on Viljandi Sipsikute suur lemmik
«Vaatasime, et lund juba sajab,» lausus Sipsikute rühma õpetaja abi Ly Ant.
Tegelikult olid õrnad valged helbed hoopis hoone soojustuseks kasutatud penoplasti tükikesed, mida rühmatoa akna taga toksiv rähn laiali puistas.
Praeguseks on ta toksinud rühma akna taha räästa alla rusikasuuruse augu.
Tegu on päikesepoolse seinaga, kus katuseräästa all ukerdab uimaseid porikärbseid, ning tõenäoliselt just nemad lasteaia püsikülaliseks saanud rähnile huvi pakuvadki.
Tavaliselt ilmub lind välja siis, kui lapsed lähevad õuest tuppa sööma ja lõunauinakut tegema. Ehkki toksimine uinumist ei sega, tekitab rähni usin putukate otsimine omajagu elevust. Jõnglased on rähnile nimegi andnud: multifilmitegelase järgi kutsuvad nad teda Woodyks.
Sipsikute rühma õpetajate töölaud on kaetud linnufotodega.
«Oleme lastega koos juba palju raamatuid uurinud ja pilte vaadanud ning välja selgitanud, et tegu on suur-kirjurähniga,» rääkis õpetaja Virve Parts.
Tartu ülikooli zooloogiaosakonna juhataja, loomaökoloogia professor Raivo Mänd jagas arvamust, et suleline võib olla toitu otsimas.
«Linnud saavad toidu asukoha kindlaks teha mitut moodi,» selgitas ta. «Ehkki üldiselt arvatakse, et haistmine neil väga hea ei ole, ei saa sedagi kõrvale jätta.»
Enamasti leiavad sulelised saagi siiski nägemise ja kuulmise abil.
Raivo Mänd ei välistanud ka võimalust, et lind laenab lasteaia soojustamise materjali endagi talvekorteri tarvis. Suur-kirjurähn pole Raivo Männi sõnul rahulikus ja rohelises linnamiljöös haruldane külaline.
Et töökas tiivuline hiljuti remonditud majale siiski omajagu kurja teeb, on lasteaiarahvas asunud lindu peletama. Üleeile akna vahele lipendama seatud kilekott hoidis rähni küll mõnda aega eemal, kuid eile hommikul oli ta jälle tagasi.