/nginx/o/2008/04/18/34089t1h78f1.jpg)
Viljandimaa linnuvaatlejate hinnangul on tänavune hanede läbiränne märgatavalt nõrgem kui varasematel aastatel ning neid on vähem näha põldudel ja rohumaadel reisi jätkamise eel kõhtu täitmas.
Hanede sügisränne jäi kesiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haneuurija Aivar Leito teatel peatus Vooremaal ühe nädala jooksul ligi 10 000 hane. Mullu hinnati seal peatunud lindude arvuks 50 000.
«Ilmselt on suur osa rändevoost läinud meist pisut mööda lõuna ja kagu poolt üle Läti ja Valgevene,» rääkis Leito. «See on ikka nii olnud, et mõnel sügisel on hanesid rohkem ja nad peatuvad siin kauem kui teisel sügisel.»
Rände intensiivsus sõltub tuule suunast ja õhutemperatuuridest selle lähtealadel Põhja-Venemaal ning ka Eestis.
Eesti omapära on see, et haned rändavad sageli üle mandriosa, lagled aga piki rannikut. Valgepõsk-laglesid ja väikeluiki on vaatleja Meelis Uustali hinnangul seevastu tänavu rannikul arvukalt.
Tähtsaim lindude rände vaatluskoht on Põõsaspea neem Läänemaal, kus tänavu on juba registreeritud üle kahe miljoni tiivulise ränduri. 1,85 miljonit neist olid veelinnud, 0,15 miljonit kurvitsalised ja kajakad. Euroopa taigavööndist ja Lääne-Siberi tundratest rändab Euroopasse talvituma 6-7 miljonit veelindu, kes rändel ületavad ka Eestit ning paljud neist veedavad talve Läänemere ääres.