/nginx/o/2009/11/02/259922t1h66b6.jpg)
Kalateadlased lõpetasid kevadel alanud angerjamärgistamise. Tänavu sai märgistuse paarsada angerjat Võrtsjärves, Saadjärves, Kuremaa ja Kaiavere järves ning veel mitmes veekogus.
Angerjate märgistamine on tänavu lõppenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Märgistasime angerjaid seni, kuni õnnestus neid kätte saada,» rääkis Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt. «Praegu on veesoojust alla kümne kraadi ja ainult üksikud kalad veel liiguvad.»
Kalu märgistatakse kahel põhjusel: et uurida nende rännet ning teha kindlaks kalavarude suurus. Kui eelmisel aastal märgistati ka Raivo Puuritsa kalakasvandusest võetud pisiangerjaid, siis tänavu järves lipiku selga saanud kalade keskmine kaal oli 0,4—0,5 kilogrammi. Järvalti sõnul liiguvad sellises suuruses angerjad tavaliselt neis veekogudes, kuhu nad sisse lasti, kaugemalt leitakse neid harvem.
«Ma loodan, et kalurid on meile kõigist püütud angerjatest teada andnud,» lausus juhataja.
Tema sõnul saavad kalurid vette tagasi lastud märgikandjate eest hüvitist. Neil tuleb vaid kirja panna lipikul olevad andmed ja teave kalateadlastele saata.
Paari aasta eest Narva veehoidla turbiinidesse lastud angerjatest jõudsid kolm Taani väinadesse ning see näitab Järvalti sõnul, et nad pääsevad elektrijaama tammist edukalt läbi. Võrtsjärve angerjad on jõudnud Sõrve poolsaare rannavetesse.
Angerjaid on Võrtsjärve asustatud juba pool sajandit, praegu viiakse neid ka mitmesse väikejärve.