Päästetöötaja jättis sureva naise abita

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti tulemusena lüheneb aeg, mis kulub hädaabikõne vastuvõtmisele, selle töötlemisele ja info edastamisele abiosutajale.
Projekti tulemusena lüheneb aeg, mis kulub hädaabikõne vastuvõtmisele, selle töötlemisele ja info edastamisele abiosutajale. Foto: Margus Ansu.

Tartu maakohus mõistis kriminaalkorras süüdi häirekeskuse päästekorraldaja, kelle hoolimatu suhtumine Kolga-Jaani vallas elanud abivajajasse võis aidata kaasa patsiendi surmale.


Häirekeskuse Elvas asuvas keskuses töötanud 58-aastane Senta Sell sattus seadusega pahuksisse 2006. aasta 4. märtsil, kui vastas hoolimatult hätta sattunud naise abikaasa kahele telefonikõnele. Nimelt teatas kell 15.07 abinumbrile 112 helistanud mees, et tema abikaasal algasid vasakul pool rinnas suured valud. Sell palus telefonitoru anda naisele, kuid jättis tähelepanuta abivajaja tervisliku seisundi kohta käiva info ning ei saatnud kiirabi välja.

Et kiirabi ei saabunud ja naise tervislik seisund halvenes, helistas Viljandimaal Kolga-Jaani vallas asuvas talus elav mees samal päeval kell 16.53 uuesti häirekeskuse lühinumbrile 112. Seekord klassifitseeris Sell teate madala prioriteediga väljakutseks, mistõttu viibis kiirabibrigaadi väljasaatmine.

Teise telefonikõne ajal lakkas naine hingamast, kuid Sell ei juhendanud tema abikaasat, kuidas teha naisele esmaseid elustamisvõtteid. Ühtlasi ei edastanud ta kiirabile kõrgeima prioriteediga väljakutset ning ei tundnud huvi hingamise seiskumise aja kohta.

Pärast enam kui kolm aastat kestnud uurimist esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Sellile süüdistuse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kannatanu eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamist ja jätmist.

Oktoobri alguses jõustunud otsusega mõistis Tartu maakohus Selli süüdi ning karistas teda 9765-kroonise rahalise karistusega. Ühtlasi tuleb naisel tasuda riigi tuludesse 6525-kroonine sundraha ning hüvitada ekspertiisikulu 12 000 krooni ulatuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles