/nginx/o/2008/09/18/75754t1h3137.jpg)
Teisipäeval kell 15 on kõik veemajanduskava eelnõust huvitatud inimesi oodatud maavalitsuse saali, kus arutatakse võimalusi, kuidas tagada 2015. aastaks kõikjal Eestis pinna- ja põhjavee hea seisund.
Viljandis arutatakse pinna- ja põhjavee olukorda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi teatel on veemajanduskava eesmärk tagada 2015. aastaks kõikjal Eestis pinna- ja põhjavete hea seisund. Ettevalmistatud kavad annavad ülevaate peamistest probleemidest ning pakuvad teid nende lahendamiseks.
«Veemajandust korraldadatakse Eestis valgalapõhiselt, mis tähendab, et järgitakse veekogude hüdroloogilisi piire, mitte maakondade või omavalitsuste administratiivseid piire,» selgitas keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner. «Nii on kõige õigem, sest näiteks jõe kallastel toimuv tegevus mõjutab jõge lähteallikatest kuni merre suubumiseni. Üksikute jõelõikude kaupa kaitsmisest poleks suurt abi,» lisas ta.
Veemajanduse korraldamiseks on Eesti jagatud kolme veemajanduspiirkonda ehk vesikonda: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Vesikonnad jagunevad väiksemateks üksusteks ehk alamvesikondadeks, mida on üheksa.
Viljandimaast peaaegu pool kuulub Ida-Eesti ning teine pool Lääne-Eesti vesikonda. Suuremateks veeprobleemideks peetakse reostust, mis pärineb linnade ja asulate reoveepuhastitest ning põllumaadelt, ning veekogude paisutamist või vaba vee liikumise tõkestamist.
Veemajanduskava avalikul arutelul saavad kõik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Välja trükitud veemajanduskavade eelnõudega on võimalik tutvuda maakonnakeskustes ning elektrooniliselt keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee/vmk.