Niisugusele järeldusele tulime oma mõttekaaslastega, kui olime arutanud Karksi valla probleeme. Tõdesime, et püsimajäämine sõltub sellest, kas paneme seljad kokku või mitte.
Kiri: Masu mulki ei murra
Juba iidsetest aegadest on Mulgimaal olnud arukaid peremehi, kes on tänu ettevõtlikule vaimule rasketest olukordadest välja tulnud hoopis jõukamana kui enne. Nad on rajanud rikkad ja ilusad Mulgi talud, kust on võrsunud palju kuulsaid kultuuri- ja vaimuinimesi, kelle juured on saanud kosutust kodupaiga kaunist loodusest ja viljakatest hästi haritud põldudest.
Praegusel ajal on rahvas muutunud ühiskondlikult loiuks ja delegeerinud oma elu korraldamise elukutseliste poliitikute kätte.
Tõsiasi on, et valitsejad lükkavad tühise või liiga keerulisena tunduvate probleemide lahendamise määramatusse tulevikku. Ometi oleks neist võimalik üle saada üsna väheste kulutustega, kui vaid inimesed ise innukad oleksid. Rahva suured kogemused ja omaalgatus jäävad paraku kasutamata.
Talupoeglikku tarkust oleks tarvis valda juhtides arvesse võtta. Maa pärisomanikel tuleb ohjad haarata.
Karksil on kõik eeldused masust oma mõistuse ja jõuga välja tulla. Maareform on siin suures osas lõppenud, maa on jälle muutunud meie endi tähtsaimaks tootmisvahendiks. Samal ajal on see täisväärtuslik elukeskkond ja perede põline kinnisvara.
Huvi meie looduse kui tervisliku puhke- ja elukeskkonna vastu üha kasvab ning selle suurendamiseks on alustatud mitu projekti. Et neid ellu viia, tuleb juriidiliselt targaks saada: teha endale selgeks Euroopa Liidu seadused ja vajaduse korral leida võimalusi neid paindlikumaks muuta.
Tarvis on luua maaomanike ühiskondlik esindus, kes võtaks enda peale ülesande rahva seast tulevad ettepanekud ja nõuanded ära kuulata ning läbi arutada. Need tuleb süstematiseerida ja esitada nõudmiste kujul valitsusorganeile.
See ühiskondlik organ võiks olla Karksi maaomanike nõukoda, mille asutamiskoosolekule kutsun kõiki asjast huvitatuid. Oodatud on ka ärksad inimesed väljastpoolt Karksi valda.