Hiljuti valminud matemaatiline doomino, millest «Sakala» laupäevase esiküljeloos jutustab, on suurepärane näide sellest, kuidas õppimiseks loodud firma saab hakkama päriselus kasutatava tootega. Lauamäng on mõeldud küll lastele, et paremini ja huvitavamalt arvutamist selgeks saada, kuid omalaadse doomino potentsiaali näevad täiskasvanudki.
Luunja poisi välja mõeldud ja Holstre tüdruku kujundatud mäng pole esimene õpilasfirma leiutis, mis raha teenima pannakse. Õpilasettevõte Roheline Jälg pakub internetis võimalust arvutada välja isiklik ökoloogiline jalajälg ehk keskkonnale tekitatav kahju ning lasta selle korvamiseks firmal enda eest puu istutada. Tuntud on ka kooli ajal pehmeid helkureid valmistanud Karoli Hindriksi firma.
Nagu näha, võib lastel ja noortel olla ideid, mille peale täiskasvanud ei tule. Õpilasfirma on hea viis, kuidas neile väljund leida ja ühtlasi õpetada majanduslikku mõtlemist.
Viimasel ajal on Eestis üha rohkem räägitud sellest, et majanduse põhialused võiks olla koolis kohustuslike ainete hulgas. Vähemalt gümnaasiumiosas tasub seda mõtet tõsiselt kaaluda.
Esiteks ärgitaks majandusõpe üldist ettevõtlikkust ja senisest rohkem noori seaks eesmärgiks äriga tegelemise. Selle vajalikkust on raske alahinnata, sest ettevõtjate najal seisab kogu riigi majandus.
Teiseks tuleb tunnistada, et praegu pole suur osa 18-aastasi noori kuigi pädevad langetama isegi neid majanduslikke otsuseid, mis puudutavad nende isiklikku elu. Võhiklikkust näitab juba seegi, millist astronoomilist palka äsja keskhariduse omandanud kohe saama loodavad hakata.
Eesti haridussüsteem peaks tagama, et inimene oleks täiskasvanuks saades võimeline toime tulema nii teoreetiliste kui praktiliste küsimustega.