Liitjad ministeeriumist ei suutnud muuseumirahvast veenda

Oktoobris aset leidnud maakonna muuseumide esindajate koosviibimisel jäid kultuuriministeeriumi asekantsleril Anton Pärnal (vasakul) veenvad tõendid uue süsteemi võimekuse ja põhjendatuse kohta Jaak Pihlakule (keskel) ja Viljandi muuseumi nõukogu liikmele Arnold Pastakule esitamata.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kogu Eesti maakonnamuuseumid on neid puudutavale liitmisplaanile teravalt vastu astunud ning ka teisipäevaõhtune ministeeriumi ja muuseumi esindajate kohtumine Viljandis kujunes pingeliseks.


Plaani moodustada maakonnamuuseumidest liitasutus tutvustama tulnud kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn ja plaani projektijuht Merike Lang külvati üle tiheda küsimustesajuga.



Nagu asekantsler selgitas, tõukas kultuuriministeeriumi liitmuuseumi kavandama keeruline majandusseis. Eelarvekärped pidurdavad muuseumide arengut ja muudavad küsitavaks ka toetuse taotlemise eurofondidest, sest omafinantseeringuks napib raha.



«Lähema kolme aasta jooksul ei taastu riigieelarve kriisieelses mahus,» ütles Anton Pärn. «On selge, et praeguse süsteemiga jätkata ei saa.»



Pärn rõhutas, et liitasutust luues ei kaotata ühtegi muuseumi ega võeta kelleltki ära ka omateenitud tulu ning samuti pole ette näha arvukaid koondamisi.



«Me arvame, et igas maakonnas peaks olema maakonnamuuseum, kes jätkaks senist tööd,» rääkis Pärn. «Kõige otstarbekam variant selleks olekski liitmuuseum.»



Merike Langi sõnul pole küsimus siiski mitte ainult selles, et aeg on raske. «Kui me praegu ei kanna ühtset vastutust Eesti museoloogilise maastiku eest, võib väikestel muuseumidel minna raskeks ja suurtel niisamuti,» lausus Lang, kes on Eesti vabaõhumuuseumi direktor.



Viljandi muuseumi töötajad ei varjanud vähimalgi määral, kui häiritud on nad kõnealusest plaanist. Eriti riivas neid see, et põhimõtteliselt kindel kava nii hilja nende ja avalikkuse ette jõudis.



«Arusaamatu, millest selline ülehelikiirus,» imestas muuseumi asedirektor Ain Vislapuu. «Paari kuu jooksul midagi muutma hakata on kuidagi imelik.  Pole mõistlik ilma eesmärgi püstituse, eelneva analüüsi ja võimalikke kahjusid hindamata teha reformi, mille tulemusel ähvardab ohtu sattuda kogu Eestit kattev ja seni hästi toimiv maakonnamuuseumide võrgustik.»



«Maakonnamuuseumid mõtlevad eelkõige sellele, kuidas oma regioonis võimalikult hästi toimida,» ütles Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. «Kui oleme vaid üks osakond suuremast institutsioonist, on otsustamisõigust ja kaasarääkimist kindlasti vähem. Kuuldud argumendid ei veena mind mingil moel.»

Tagasi üles