Inspektsioon arvas pahategijad kokku

Röövpüüdjate kalavõrgud. .. Foto: Margus Ansu.

Keskkonnainspektsiooni üheksa kuu aruande järgi tegid loodusele suurimat kahju röövpüüdjad, salakütid ja kaldavööndi rikkujad.

Kõige rohkem registreeriti Viljandimaal üheksa kuu jooksul kalapüügieeskirjade rikkumisi. Selguseta kuuluvusega ebaseaduslikult püügile pandud nakkevõrke võeti Võrtsjärvest, Veisjärvest, Ruhijärvest ja teistest väikejärvedest välja 95 korral. Kaheksa seadusrikkumisega tekitati kalariigile kahju 4810 krooni eest.

«Röövpüüdja peab meeles pidama, et ebaseadusliku nakkevõrgu püügilepanekuga kaasneb suur trahv, keskmiselt 1200 krooni võrgu eest,» lausus keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juhataja Naima Täär.

Ranna- ja kaldakaitsevööndi piiranguid ei pidanud inimesed millekski 38 korral, enam eirati neid Viljandi ja Võrtsjärve ääres ning Raudna linnukaitsealal. Keskmine trahvisumma piiranguvöön-dis sõitmise eest oli 1200 krooni.

Jahiseaduse nõudeid rikuti 11 korral, sellest tulid ka suurimad trahvisummad ja keskonnakahju, vastavalt 33 000 ja 12 000 krooni. Üks viimaseid salaküttimise juhtumeid oli kahe kitsetalle tapmine Pärsti vallas.

Tänavu tuli inspektoritel menetleda ka ühe võõrliigi, elusate kitsasõraliste vähkide ebaseadusliku maaletoomise ja müümise juhtumit.

Metsaõigusnormide rikkumistest on enam levinud metsateatiseta raiete tegemine. Vee erikasutusloa nõudeid rikuti kümnel korral ja veekogudele tekitati kahju.

Registreeriti 12 juhtumit, kus rikuti loodusobjekti kaitse nõudeid. Keskkonnainspektsiooni büroo juhataja Naima Tääri sõnul oli tegemist töödega ehituskeeluvööndis ja kaitsealal liiklemisega.

Jäätmekäitlusnõuete vastu patustasid metalli kokkuostjad ja romude lammutajad, kel polnud vajalikke tingimusi, lube ja ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi.

Neli välisõhu kaitse seaduse rikkumise juhtumit olid põhjustatud nõutava välisõhu saaste loata tootmisest.