Suurimad häältepüüdjad olid senised linna- ja vallajuhid

FOTO: montaaž

Kuigi suurima arvu hääli kogus meie maakonna valimistel Viljandi linnapea Kalle Jents, osutus kõige populaarsemaks hoopis Mõisaküla juht Ervin Tamberg, kes sai oma linnas iga kolmanda inimese toetuse.


Hääletanute koguarvu ja ühele kandidaadile antud häälte summal põhinev arvutus näitab, et Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tamberg võttis Mõisakülas üle 33 protsendi kõigist häältest ning tema erakond sai volikogus absoluutse enamuse.



Tamberg ise oma häältesaaki kommenteerida ei osanud. «Eks ma ole rahva jaoks olemas olnud,» sõnas ta.



Majast majja linnapea enne valimisi ei käinud ning tema kampaania piirdus ühe rahvakogunemisega.



See, et väikses omavalitsuses võtab juht kolmandiku häältest, pole mingi ime. Maavanem Lembit Kruuse sõnul on see lausa normaalne, sest pisikeses kohas pole inimestel erilist valikut.



Maavanem nõustus väitega, et Viljandimaal võib seekordseid valimisi suuresti nimetada seniste vallavanemate ja linnapeade usaldushääletuseks. Selgelt eristub teistest vaid Viiratsi vallavanem Väino Luik, kes on aastaid valda juhtinud, kuid jäi nüüd kolmele konkurendile alla.



Oma peamisest vastasest kogus vähem hääli ka praegune Tarvastu vallavanem Mairot Paks, kuid tema sai ametisse alles paari kuu eest. Tarvastulased hindasid rohkem endist vallajuhti Alar Karu.



Väino Luige või Mairot Paksu tulemust pole maavanem nõus nimetama umbusaldusavalduseks. «See oleks liiga karmilt öeldud,» leidis ta. «Ju siis rahvas vajas vahetust ja pilgud pöörati uue valiku poole.»



Eelmisest korrast vähem hääli korjas ka endine Suure-Jaani vallavanem Maie Käba, kes sai 92 toetajat ehk 3,5 protsenti häältest. Käba lahkus isiklikel põhjustel ametist kuu enne valimisi ja teatas, et ei soovi enam vallavanemana töötada.



«Valija pööraski selle peale pilgu kõrvale ja hakkas uut juhti otsima,» selgitas Kruuse Käba tavapäraste häälte kadumist.



Suure-Jaanis sai suurima saagi ehk 227 häält spordi- ja noorsootöö nõunik Mati Adamson, kes kuulub Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirja, ning erakonnakaaslane Kruuse soovitas tal tõsiselt mõelda vallavanemaks asumisele. «Nii suur mandaat kohustab,» leidis maavanem.



Kui vallavanemad olid oma piirkonnas enamasti kõige edukamad häältekorjajad, siis seaduse järgi omavalitsuse kõige kõrgemate tegelaste ehk volikogu esimeeste panus jäi märgatavalt kesisemaks.



Ainult Võhmas osutus volikogu juht kõige suuremaks häältepüüdjaks. Leida Kuld sai 71 häält ehk 9,5 protsendi valijate toetuse. Ühtlasi oli Võhma ainus koht, kus linnapea ei kandideerinud.



Enamasti jäi volikogu esimeeste saak alla viie protsendi ning kõige kehvema tulemuse sai senine Viiratsi volikogu juht Leemet Lõo. Temale antud 18 häält moodustasid kõikidest  antutest vaid ühe protsendi.

Tagasi üles