JUBA LIGI kakskümmend aastat on Viljandi kunstisaal olnud kunstihuviliste päralt. Selle juht Aate-Heli Õun on pakkunud vaatajaile klassikat — nii tänapäeva tuntud taidurite kui Viljandimaa enda loojate töid.
Ülo Alo Võsar: Viljandi kunstisaal peab jääma oma senisesse asukohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstisaal kui kultuuritempel on saanud viljandlastele niisama omaseks kui teater, kultuuriakadeemia ja muusikakool. Sestap on raske mõista, miks aeg-ajalt üritatakse temalt ruume ära võtta, kultuuriasutust kontori, büroo või arhiivi vastu välja vahetada.
JUBA ÜKSI näituste korraldamine on palgata töötajale pingeline ettevõtmine. Mis siis rääkida veel sellest, kui ikka ja jälle luuakse lisapingeid.
Mäletame aega, kui nendesse avaratesse ruumidesse taheti paigutada õmblustsehh. See ei läinud läbi. Rahvas seisis vastu. Mäletame aega, kui nendesse ruumidesse sooviti kolida migratsiooni- ja tolliamet. Ei läinud läbi. Rahvas seisis vastu.
Peaaegu saladuskatte all on kunstisaali ümber taas intriig punutud: neid ruume vajab mingi arhiiv.
KÕNELDAKSE, et tänavune sügisnäitus jääb viimaseks. Miks? Olen kuulnud, et Aate-Heli Õunal soovitatakse uusi ruume otsida. See on lausa nonsenss!
Maakonnas ja linnas on palgalisi kultuuritöötajaid, aga palgata näituste korraldaja peab sobivatest ruumidest välja kolima ja ise uusi eksponeerimisvõimalusi otsima!
Mis oleks, kui Ugala juhile öeldaks, et kolige oma majast välja ja minge näiteks kultuurimajja, sest teatrimaja vajab olmekaupade ladu (Jaani kirikut ju kasutati sel otstarbel)? Mis oleks, kui kultuuriakadeemiale teatataks, et kolige välja, sest seda hoonet läheb tarvis ühele elanike grupile nii armsaks saanud mustade mootorrataste ühingul?
KUNSTISAAL peab jääma oma senisesse asukohta, et rõõmustada vaatajaid veel pikka aega. Olen kindel, et seda arvavad koos minuga paljud kunstihuvilised. Sel asutusel on rahva esteetilisel kasvatamisel kanda suur missioon.
Tuletan meelde, et kuulsate Eesti kunstnike kõrval oleme siin imetlenud kooliõpilaste töid. Ületatud on ka kitsad rahvuslikud piirid: siin on esinenud Rootsi, Norra, Saksa, Vene ja teiste riikide kunstnikud.
Kas tõesti eelistatakse Viljandis linnavolikogu ovaallaua ümber istujate soove ning kõik muu on kui tühi kära? Kunstisaali kaotamine Viljandile igatahes au ei tee.
Ootame maakonna ja linna juhtide positiivset otsust.