Õpetajate palgata puhkusele saatmine tulenes tulumaksu laekumise järsust kahanemisest

«Õpetajate Leht» küsis Viljandi abilinnapealt Helle Aunapilt, mis on õpetajate viieks päevaks palgata puhkusele saatmise otsuse taga.

FOTO: Elmo Riig


«Õpetajate Leht» küsis Viljandi abilinnapealt Helle Aunapilt, mis on õpetajate viieks päevaks palgata puhkusele saatmise otsuse taga ja kui kriitiline on olukord Viljandile suuruselt järgnevates linnades.


Abilinnapea kultuuri ja hariduse alal Helle Aunap tõi «Õpetajate Lehele» palgata puhkuste põhjuseks tulumaksu laekumise järsu vähenemise. «Praeguses seisus on küsitav, kas me aasta lõpuni rahaga välja tuleme. Et ennetada miinusesse sattumist, tuleks vähendada psühholoogide, sotsiaalpedagoogide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajate palka või leida mingi muu kokkuhoiu moodus,» selgitas ta.

«Õpetajate koormust tõsta - s.o maksta 24 tunni eest 20 tunni palk - me ei tahtnud. Teisi haridustöötajaid õpetajatest halvemasse olukorda seada samuti mitte. Sellepärast tegimegi kõigile solidaarselt palgata puhkuse ettepaneku. Oleme Viljandis kogu aeg lähtunud võrdsuse printsiibist - lasteaiaõpetajate palgad on kooliõpetajate palkadega samaväärsed. Oleme püüdnud ka põhikooliõpetajad gümnaasiumiõpetajatega võrdsemasse seisu panna. Miks peaks algklassiõpetaja töötama suurema tunnikoormusega, et saada sama suurt palka?»

Abilinnapea rõhutas, et palgata puhkus ei puuduta ainult koole, vaid kõiki, kellele linn palka maksab, ka linnavalitsuse töötajaid.

«Valdavalt suhtuvad õpetajad mõistvalt, saavad aru, et praeguses kitsikuses peavad kõik koomale tõmbama. Aga on neidki, kes ei nõustu palgata puhkuse avaldusele alla kirjutama. Jõulisem pedagoogiline kollektiiv avaldab direktorile survet, leides, et kokku hoida võiks näiteks abipersonali arvelt. Ka ametiühing on palgata puhkuse vastu. Esimene reaktsioon on tavaliselt, et me saame riigilt palka, kuidas te seda meile kätte ei anna. Küllap oleme ise vähe selgitanud asjaolu, et Viljandi linn saab hariduselu korraldamiseks riigilt 59 miljonit krooni, ligikaudu 87 miljonit panustab aga oma eelarvest.»

Helle Aunap leidis, et ebavõrdsuse ja asjatute pingete vältimiseks oleksid koolidirektorid võinud omavahel rohkem asjadest rääkida ja ühiselt otsustada. «Kui ühe kooli direktor hoiab mujalt kokku ja jätab töötajad palgata puhkusele saatmata, on teise kooli rahvas solvunud, et kuidas nemad said.»

Valga aselinnapea kultuuri ja hariduse alal Kalev Laul kinnitas «Õpetajate Lehele», et nemad küll õpetajaid palgata puhkusele ei saada. Jõhvi vallavalitsuse hariduse ja noorsootöö nõuniku Katrin Tamme väitel pole nemadki ühtki õpetajat palgata puhkusele saatnud.

Rakvere haridusspetsialisti Merike Kuuse väitel tuleb linn palgarahaga välja. Hiljutisel koolijuhtide kogunemisel polnud vaja palgata puhkust jutuks võtta.

«Me pole palgata puhkusele isegi mõelnud,» ütleb Võru abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Innar Mäesalu. «Meil läks ainult linnavalitsuse liikmetel 10 protsenti palgast. Ühegi allasutuse töötajate palku pole vähendatud.»

Ka Haapsalu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mari-Epp Täht kinnitas, et tänavu õpetajate palkade ja tööaja kallale enam ei minda. Linna lasteaedades on palka 13 ja koolides 4 protsenti juba kärbitud.

Täismahus «Õpetajate lehes» ilmunud artiklit saab lugeda siin

Tagasi üles