«Sakala» usutleb Viiratsi valla kandidaate

Foto: logo

Kuidas vähendada küttearveid?

Peeter Alvre,
kandidaat nr. 102,
valimisliit Elu Eest Külas

Valla võimalus ja kohustus on aidata Viiratsi elanikel jõuda õigete otsusteni läbirääkimiste, teavitamise ja rahastamisprojektidele kaasaaitamise kaudu.

Tuleb ergutada ühistuid ja teisi soojatarbijaid vähendama hoonete soojakadu. Soojasõlmed on tarvis tänapäevaseks muuta, et tagada optimaalne energiakasutus.

Tähtis on, et kaugkütte tarbijaid tuleks juurde. See tagab parima elukeskkonna ja teenuse madalaima hinna.

Peame mõistlikuks uue elamurajooni tekkimist endiste lehmalautade ja õunaaia alale, muidugi kaugkütte kasutamise eeltingimusega.

Vallavalitsus peab hoidma ennast järjepidevalt kursis sooja hinna kujunemisega, samuti sellega, mida soojatootja võtab ette selle alandamiseks.

Peeter Ergma,
kandidaat nr 118,
Reformi­erakond

Kui Viiratsi volikogu kinnitas valla arengukava, määratles ta keskasula kaugkütte piirkonnaks. Sellega oli Viiratsi aleviku küttesüsteem jäädavalt kindlaks määratud.

See samm tuleb õigeks tunnistada, sest see hoiab ära tossava alevi tekke ja süsteemi täieliku lagunemise.

Viiratsi aleviku soojusvõrgu omanik  aktsiaselts Fortum Termest on enda väitel uuendanud 1,8-kilomeetrisest küttetrassist 700 meetrit. Rohkem kui pool sellest aga alles ootab investeeringuid. Niikaua maksab tarbija kaudselt kinni ka küttekaod.

Fortum Termesti hinnad kooskõlastab konkurentsiamet. Ostetava gaasi hind tuletatakse nafta maailmaturu hinnast. Tänavu lisandusid veel kõrgem aktsiis ja käibemaksu tõus.

Seega on Viiratsi elanike soojaarvete vähendamise ainsad võimalused majade soojustamine (kokkuhoid 30—40 protsenti) ja soojatrasside kadude vähendamine (kokkuhoid 10—15 protsenti).

Valla osa on soojatootajaga lobitööd teha, et too alustaks Viiratsi aleviku trasside renoveerimist võimalikult ruttu.

Roland Tulik,
kandidaat nr 162,
valimisliit Kodune Viiratsi

Sooja hinna alandamiseks on kaks teed. Esiteks kulutuste vähendamine. Näiteks võiks vald korteriühistuid nõustada, kuidas saab elamu soojustamisega kokku hoida.

Tuleb kaaluda kütteühingute moodustamist. Vaja on uuendada kortermajade soojapumpasid ja võtta kasutusele muid tehnilisi võimalusi, mis aitavad soojatarbimist vähendada.

Teine tee on töötada välja strateegiliste abinõude süsteem. Tuleb leida mudel, mis sobiks Viiratsi kaugküttepiirkondadele. Vajaduse korral peab eeskuju võtma mujalt Eestist.

Vald saab oma tegevust tõhusamaks muuta, olles koordineerija, lähteandmete valdaja, algataja, rahastamisallikate leidja ning kogukondlike huvide  kaitsja soojatootja monopoolse surve korral.

Kindlasti on vaja teha tasuvusuuring Viljandi soojavarustusega liitumise kohta.

Kaupo Kase,
kandidaat nr 134,
Isamaa ja Res Publica Liit

Kõigepealt tuleb vallavalitsuses leida inimene, kelle ülesanne oleks aidata korteriühistutel hoonete soojustamiseks fondidesse rahataotlusi esitada ja laenu taotleda.

Teiseks peab vald oma kodanike huvide eest seisma. Kui talvel on muru soojatrassi kohal roheline, on tema kohus reageerida ja nõuda ettevõtjalt soojavarustuse efektiivsuse suurendamist.

Teisalt saab vald alati soojatootjale appi minna ning aidata tal trasside renoveerimiseks raha taotleda. Seni ei ole vald üles näidanud mingisugust initsiatiivi.

Kolmandaks tuleb vallal teha koostööd soojapakkujate ja spetsialistidega, et leida Viiratsi kaugküttepiirkondadele optimaalsed majandamismudelid.

Millised kütmislahendused on efektiivsemad? Millised on alternatiivid? Mida tooks endaga kaasa liitumine Viljandi soojavarustuse süsteemiga? Soojamajanduse olukorrast on tarvis luua tervikpilt.

Juhan Juhkamsoo,
kandidaat nr 209,
valimisliit Hiiepuu

Viiratsi valla rahva elu korraldab piirkonnas monopoolne kütteettevõte. Talle on üle antud ka kaugküttetrassid. Seega on vald loovutanud võimaluse sekkuda kütte hinna kujundamisse ning vallavalitsuse manitsused, rahva hala ega riigiasutuste uste kulutamine ei aita.

Olukorra lahendamiseks oleks vallal tarvis vaadata koos parimate juristidega üle sõlmitud lepingud.

Pakun välja järgmise lahenduse: valla allasutused, samuti alevi kortermajad peaksid hakkama ise sooja tootma, kasutades kütteks näiteks  teravilja. Et trassid on firma omad, tuleb igal majal projekteerida oma küttesüsteem.

Euroopa Liidu abiprogrammide toel on Viiratsi rahval võimalik soojafirma meelevallast pääseda.

Vallal on odavam leida projektidele nõutud omafinantseering kui maksta hiiglaslikke küttekompensatsioone.

Küla elujõudu on ajast aega mõõdetud suitsevate korstnate arvuga.

Väino Luik,
kandidaat nr 186,
Rahvaliit

Lähtudes sellest, et aktsiaselts Fortum Termest toodab Viiratsis kokku üle 50 000 megavatt-tunni sooja aastas, kooskõlastab konkurentsiamet meile põhjendatud hinna.

Sooja hind sõltub neljast peamisest tegurist: energiaallika hinnast, trassikadudest, tootmiskuludest ja tarbitava sooja hulgast.

Vallavalitsuse võimalus sooja hinda alandada on minimaal­ne ja seisneb eelkõige nõudes, et soojatootja vähendaks trassikadusid. Ta saab ka soodustada ettevõtluse ja elamuehituse arengut, et soojatarbijaid tuleks juurde. Elanike osa kulude vähendamisel seisneb majade soojustamises ja küttesüsteemide korrastamises.

Alternatiivküttele üleminek ei anna märkimisväärset kokkuhoidu, sest hinnad on ühtlustunud. Päril on õliga küttes megavatt-tunni hind ilma käibemaksuta 892, Ramsil turbaga küttes 885, Karksi-Nuias taotletakse hakkpuiduga küttes hinnaks  830 krooni. Viiratsis köetakse maagaasiga ja soojuse piirhind  on 904.64 krooni.

Terje Põvvat,
kandidaat nr 229

Lahendust otsides pean tähtsaimaks koostööd elanikega, keda see mure puudutab. Nemad suudavad kõige paremini hinnata, kui teostatavad ja vastuvõetavad on plaanid, ning leida lahendusi üksikjuhtumitele.

Probleemile võib läheneda kahte pidi. Esiteks tuleb vähendada kulutatava energia hulka, soojustades maju. Selleks on vallal vaja korraldada inimeste nõustamine. Tuleks jagada teavet, kuidas taotleda pangalaene ja eurofondide toetusi ning mida teha üürivõlgnikega.

Teiseks. Kui kütmine on korraldatud kaugküttena, mõjutavad sooja hinda ka kaudsed kulud, näiteks trassi hooldus ja raamatupidamine. Leian, et kindlast hinnapiirist alates on igal majal soodsam korraldada kütmine omal käel. Hind tuleb kokkuvõttes madalam, sest ei ole vaja maksta eelmainitud kulude eest.

Samuti saab valida kütuse liigi ja nii on lihtsam reageerida turu muudatustele.