Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VIIMASTEL kuudel on paljud küsinud, kuidas põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametil (PRIA) praegusel raskel ajal läheb ning kas toetusraha ei saaks rohkem, kiiremini ja vähema asjaajamisega.
Põhimõtted, mille alusel, kuidas ja keda toetatakse, on sätestatud maaelu arengukavas aastateks 2007—2013 ja Eesti kalanduse strateegias samaks ajavahemikuks. Ainuüksi tänavu jõuab PRIA vahendusel põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektorisse üle 4 miljardi krooni toetusraha.
Mõlema dokumendi põhimõte on tõsta nende sektorite konkurentsivõimet ning parandada elukeskkonna kvaliteeti maapiirkondades nii, et ajaarvamine ei käiks ainult toetusest toetuseni.
Kui need põhimõtted tagaplaanile jätta ja seada ainsaks eesmärgiks lihtsalt igal kalendriaastal üks seitsmendik Euroopast tulevast toetusrahast ühtlase kihina üle Eesti laotada, oleks tegemist justkui esimese lumega. See katab maa, kõigil läheb nägu naerule, aga varsti on õues mudane ja märg ning äsja sadanud lumest on jäänud vaid mälestus.
Nüüd tagasi loo algul esitatud küsimuse juurde: kas ei saaks ikka rohkem, kiiremini ja väiksema vaevaga?
Mina usun, et saab. Koostöös põllumajandusministeeriumi kolleegidega oleme välja töötanud lahendusi, kuidas muuta toetuste taotlemine ja kasutamine klientidele lihtsamaks.
Kõige selle juures peab kehtima siiski üks põhimõte: PRIA ei tohi teha järeleandmisi tööprotsesside kvaliteedis. Näiteid järeleandmise tagajärgede kohta teistes liikmesriikides on mitu, need väljenduvad lausa sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvates trahvitšekkides.
Loodan, et see ei ole üks neist rehadest, mille otsa peab igaüks ise astuma, vaid suudame õppida teiste kogemustest.
Kuidas siis PRIA-l praegu ikkagi läheb?
Kui võrrelda PRIA halduskulusid kogu toetuste eelarvega, siis ilmneb, et PRIA on üks efektiivsemaid omasuguseid asutusi Euroopas. Seda kinnitavad ka eelmiste toetusperioodide kokkuvõtted. Aastateks 2004—2006 koostatud riikliku arengukavaga ette nähtud toetustest jõudis PRIA abiga sihile 98,5 protsenti ning sama perioodi maaelu arengukava puhul oli see näitaja koguni 99,9.
ÜRITAN lugejaid säästa praeguse toetusperioodi detailsest ülevaatest, kuid kindlasti pole põhjust karta, et need näitajad 2015. aastal tagasi vaadates eelmistest tunduvalt erinevad. PRIA on praegu toetuste menetlemisega kokkulepitud graafikus. Ka PRIA menetlustähtajad on ühed kõige lühemad kogu Euroopa Liidus.
Meil on olnud hea meel tutvustada praegust olukorda mitu korda riigikogu komisjonidele. Oleme aruteludes enamasti jõudnud probleemide sisuni ning rahvasaadikud tunnetavad ka oma rolli probleemide lahendamisel.
Praeguste analüüside kohaselt võib järgmisel paaril aastal toetusraha kasutamise osa kõige olulisemaks takistuseks saada taotlejate omafinantseeringu leidmine.
PRIA võtab taotluse küll vastu, vaatab selle läbi, koostab pingeread ja teeb otsused toetuste määramise kohta, kuid peale toetussumma tuleb ettevõtjal enamasti leida raha ka omafinantseeringuks. Selle puudumisel jääb investeering tegemata.
Tõsi, see raha ei kao kuskile ning suunatakse üldjuhul ümber kas järgmiste taotlusvoorude eelarvesse või teistele meetmetele. Riigieelarve tasakaalule tähtsate prognooside koostamise teeb säärane olukord aga keeruliseks.
PRAEGUNE aeg on kõigile keeruline. Ka riigil on vähenevate maksulaekumiste tingimustes raske hakkama saada.
Viletsast olukorrast hoolimata ei jää PRIA haldussuutmatuse tõttu ükski toetus välja maksmata.