Kaitsealal lihvitakse laskmistäpsust

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rühmapealik Jaak Põldma tõstab tõkkepuud, mis avab tee lasketiiru.
Rühmapealik Jaak Põldma tõstab tõkkepuud, mis avab tee lasketiiru. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Läinud nädalal andis kaitseministeerium Kaitseliidu Sakala maleva käsutusse Karksi vallas Lilli külas paikneva lasketiiruga maa-ala.


Sakala maleva Karksi malevkonna rühmapealiku Jaak Põldma sõnutsi on sügaval metsa rüpes asuv tiir ajalooline, sest seal harjutati laskmist juba enne Teist maailmasõda.



Nõukogude ajal harjutasid samas kohas laskmist jahimehed.



«1988. aastal, kui ala kuulus riiklikule jahimajandile, alustasime jooksva metssea tiiru rajamist, aga ehitus jäi pooleli, sest avastasime selle lähedalt must-toonekure pesa,» rääkis Jaak Põldma, kes töötas tollal metsaülemana.



Leiust teatati linnu-uurijatele ning ala võeti kaitse alla. Alliku liigikaitseala hõlmab 75 hektarit.



«1991. aasta juulikuus võttis torm pesa ja isaslinnu vaatluspuu maha,» kõneles Põldma. «Tegime koos kotkauurijatega tehispesa, aga et seda ei asustatud, hakkasime paika taas lasketiiruna kasutama.»



Rühmapealiku hinnangut mööda on kaitseliitlased teinud tiirust hubase ja ohutu paiga. See on Viljandimaal ainuke poolkinnine lasketiir.



«150 meetri pikkuse tulejoone taga on otsavalliks 8,7 meetri kõrgune mägi ja küljevallide kõrgus on kaks meetrit. Keskele on ehitatud kuulipüüdja,» kirjeldas ta rajatist.



Põldma sõnutsi on tiir rajatud Kaitseliidu raha ja vabatahtliku tööga.



Rühmapealik, kes on ühtlasi väljaõppinud laskeinstruktor, mainis, et tiirus korraldatavad õppused on alati väga populaarsed.

Tagasi üles