«Inimesed on lihtsalt nii-ii vaesed!» hüüatab keskealine naine silmi pööritades ja kuidas-sellist-lolli-küsimust-üldse-küsida-saab-nägu tehes vastuseks pärimisele, miks eakad valutavate jalgade kiuste kuust kuusse pensionipäeva hommikul sularahaautomaatide juures tunglevad.
Eile veidi enne kella 11 võinuks Swedbanki Viljandi kontori kitsukeses eeskojas õhku noaga lõigata. Varasügisene päike on klaasist seinte ning mitme sularaha- ja makseautomaadiga ruumi palavaks kütnud ning seal ootab sabas 15 inimest. Vähemaks neid ei jää, sest nii kui üks jõuab tengelpunga kokku lüües väljuda, on vähemalt üks asemele tulnud. Huvitaval kombel on parasjagu kõik ootajad naised — paar umbes 40-aastast, ülejäänud ilmselgelt vanaduspensionärid.