/nginx/o/2009/10/12/249610t1h129e.jpg)
Eelseisvate omavalitsuste valimistega täitub taastatud Eesti riigivõimul 17 aastat. Demokraatia hakkas Eestis jälle kehtima 1992. aastal, kui rahvas sai valida riigikogu ja presidendiks sai Lennart Meri. Sellele eelnes paar segast üleminekuaastat, kaasa arvatud niinimetatud talongivalitsus.
17 aastat ei ole ju pikk aeg ja õnneks on selle jooksul välja tulnud meie riigivalitsemise kitsaskohad. Just nimelt riigivalitsemise. Meil kiputakse dogmaatilise sihikindlusega omavalitsusi riigist eristama. Tegelikult on rahva võim kõikjal üks ja sama. Kui kas või üks inimene tunneb, et valitsema kutsutud on tema huvisid riivanud, tuleb temaga viivitamatult dialoogi alustada. Meil aga tuleb kahjuks ette bolševismi ilminguid: inimesega vestlemata kasutatakse olukorra lahendamiseks enamiku häältega kehtestatud otsustamist.
«Sakala» kirjutas suve jooksul mitu lugu, mis ajendasid nendeks kirjaridadeks.
Võhma linnavolikogu tegi otsuse ehitada rahva tahte vastu linna tuletõrjemaja hoovi laululava. Õnneks võitis rahva tahe, küll õiguskantsleri abiga.
Viiratsi vallas ähvardas osa volikogulasi neid inimesi, kes jõukusaastatel olid valla pakutud majakrundi saanud, ja nüüdsel kehval ajal sellest ära ütelda tahtsid, ilmatu suure trahvirahaga. Toona võis «Sakalast» lugeda, et valla eelarve- ja maaelukomisjon oli otsustanud mitte toetada vallavalitsuse ettepanekut tühistada leppetrahv. Tegelikult ei saa komisjon otsustada mitte sugugi rohkem kui saadikud saalis. Nende asi on küsimus volikogule ette valmistada, teha suu-, käe- ja silmapäraseks. Aga mitte omaenese tarkusest, vaid vallarahva arvamust aluseks võttes.
Samasugust eeskuju on näidanud riigikogu, kes sageli annab komisjonile iidse Delfi oraakli aupaiste. See on noore demokraatia lastehaigus.
Rahva valitud riigimehed on üha enam hakanud rahvale nina alla hõõruma kodanikuühiskonna mõistet. Hiljuti riivas kõrva ühe riigikogu õiguskomisjoni liikme lause roheliste algatatud rahvaalgatuse eelnõu kohta, et see võib hakata segama seadusandja tööd. Siia tahaks küll panna mitu küsi- ja hüüumärki.