Eelmistel valla- ja linnavolikogude valimistel hääletas Eestis elektrooniliselt 9317 kodanikku, kuid vahepealsete valimiste andmed annavad alust loota, et seekord on e-valijaid tunduvalt rohkem.
E-hääletajate arv on üha kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaa valimiskomisjoni esimees Küllike Kütt, kas täna lõppeval e-hääletamisel antud häält saab valimispäeval, 18. oktoobril veel muuta?
18. oktoobril elektroonilist häält muuta ega tühistada ei saa.
Elektroonilist häält on võimalik muuta uuesti elektrooniliselt hääletades kuni 14. oktoobril kella 20-ni või valimisjaoskonnas paberkandjal hääletades samal ajavahemikul, see on 14. oktoobril kella 20-ni.
Kõik topelt antud hääled, olgu paberkandjal või elektrooniliselt, vaadatakse üle. Ainult elektrooniliselt hääletanutel läheb arvesse viimane hääl ning nii elektrooniliselt kui valimisjaoskonnas hääletanutel valimisjaoskonnas antud hääl.
Mitmendat korda omavalitsuste valimistel e-hääletatakse?
Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kasutusel e-hääletust teist korda. Esimest korda tehti seda 2005. aasta valimistel. Siis hääletas vabariigis elektrooniliselt 9317 kodanikku, sealhulgas Viljandimaal 332. Riigikogu valimistel 2007. aastal olid need arvud vastavalt 30 275 ja 1185 ning Euroopa Parlamendi valimistel 2009. aastal 58 669 ja 2033.
Kas teil on andmeid, kui palju inimesi kolme päeva jooksul oma e-hääletamisel tehtud valikut muudavad?
Selliseid andmeid ei ole ega saagi olla.
Mõningase pildi sellest, et mõned inimesed on kasutanud mitut hääletusviisi, annab varasematel valimistel tühistatud e-häälte arv.
Nii tühistati eelmistel omavalitsuste valimistel terves Eestis 30 e-häält, 2007. aastal riigikogu valimistel 32 ja tänavustel Euroopa Parlamendi valimistel 55 e-häält.