«Sakala» usutleb Suure-Jaani valla kandidaate

FOTO: logo

Mis probleeme on toonud kaasa nelja valla ühinemine?

Jüri Hansen,
kandidaat nr 195,
Reformi­erakond

Igal ühinenud omavalitsusel oli oma asutuste võrk, igal omad eeskirjad ja põhimõtted. Tahes või tahtmata tuli teha muudatusi ja see oli üldjuhul raske, sest keeruline on muuta mõtteviisi «Nii on ju alati olnud». Erinevused olid näiteks koosseisudes, töötasudes ja ametijuhendites.

Kõik koolid ja ka muud asutused ei tohigi olla ühte nägu, ent rahastamise alused peavad olema ühtsed. Nende ühtlustamine osutus keeruliseks ja ega me sellega veel lõpule ole jõudnudki.

Ühines neli erisuguse valitsemiskultuuriga omavalitsust. Neil kõigil oli vähemalt üks ühine omadus: nad olid väikesed. Pärast ühinemist domineerisid Suure-Jaani valla valitsemispõhimõtted, millele aktiivselt sekundeeris Olustvere oma tavadega. Suure-Jaani linn ja Vastemõisa vald jäeti natukene tagaplaanile.

Eks need neli esimest aastat olnud mõnes mõttes õppimise aeg. Praegu on tähtis aru saada, et oleme suur vald. Seda tuleb igapäevatöös arvesse võtta.

Ühinemise eel on ikka hirm, et ääremaad jäävad valulasteks. Suure-Jaani puhul julgen väita hoopis vastupidist: linnavalitsus muretses oma linna pärast kindlasti rohkem kui praegune vallavalitsus. Iseenesest on see loomulik, sest see oli tema ainus kohus ja ülesanne. Vallas tegutseb aktiivselt külade ümarlaud. Suure-Jaani peaks valima sellesse seltskonda oma esindaja. See on üsna tegus ühendus ja praegu jääb linn sellest kõrvale.

Tunnistan ausalt, et probleeme välja tuua oli keeruline, sest ühinemine oli ainuõige samm. Et küsimus oli püstitatud, pidades silmas varjukülgi, pidin keskenduma neile paljude positiivsete muutuste asemel, mida liitumine kaasa on toonud.


Arnold Pastak,
kandidaat nr 186,
valimisliit Suure-Jaani Kihelkond

Kui küsitakse meie ühinemisega seotud probleemide kohta, on alati väga raske midagi välja tuua. Pigem tahaks rääkida kõigest positiivsest, mis on sellega kaasnenud.

Vähenenud on valitsemiskulude osa vallaeelarves, suurenenud investeerimise ja projektide kaasfinantseerimise võime. Ühtlustunud on kogu meie piirkonna koolide, lasteaedade ja teiste allasutuste palgatase. Ametnikud ei pea enam tegelema mitme eri valdkonnaga, vaid saavad keskenduda oma konkreetsele alale.

Kui mõelda miinuspoolele, siis võiks öelda, et vallavalitsus on ehk inimesest natuke kaugemal ja muutunud rohkem ametiasutuseks. Keeruline on olnud ka nii suures vallas ühtsustunnet tekitada. Oleme püüdnud seda kompenseerida külade ja seltside ümarlaua kokkukutsumisega ning see toimis päris hästi.

Kindlasti oli inimlikult keeruline, et sugugi kõik endiste vallavalitsuste töötajad ei saanud ühinenud vallas tööd.

Parima hinnangu andis ühinemisele üks meie valla töötaja, öeldes, et enne ühinemist oli ta täielikult selle vastu, aga nüüd, pärast nelja aastat on temast saanud selle otsuse innukas pooldaja, kes soovib sama kõigile väikestele omavalitsustele.


Maie Käba,
kandidaat nr 101,
Keskerakond

Suure-Jaani linna ning Olustvere, Vastemõisa ja Suure-Jaani valla ühinemisele tagasi vaadates võib tehtud otsusega väga rahul olla. Arvan, et meie valla elanikud annavad viimasel neljal aastal toimunud muutustele positiivse hinnangu.

Kindlasti on seejuures tähtis meenutada, et ühinemisotsus ei sündinud üleöö. Liitunud vallad tegid juba varem õige mitmes valdkonnas koostööd, palgal olid mitut omavalitsust teenindavad ametnikud.

Paljud valla külade elanikud, kelle suurim hirm oli ääremaastumine, on praegu tõenäoliselt selle unustanud. Ühinemine mõjus külaliikumisele hoopis turgutavalt ning sellest on võitnud vald tervikuna.

Muidugi pole päris kõik läinud ootuste kohaselt, aga töötatud on üksmeeles ning ühinemislepingust ja valla arengukavast kinni pidades. Muutustega kohanetakse ju erinevalt ja leidub neidki, kelle arvates on ühisvalda juhtides langetatud liiga vähe radikaalseid otsuseid.

Olgu tegu suure või väikese omavalitsusega, õigeks ei saa pidada hoiakut, et on vaid kaks arvamust: minu arvamus ja vale arvamus. Oleme püüdnud otsuste tegemisse kaasata võimalikult palju asjast huvitatuid ning pidanud oluliseks meeskonnana töötamist. Praeguses heitlikus majandusolukorras tuleb tõdeda, et hoolikas planeerimine ja võimaluste realistlik hindamine on jätkusuutlikkuse tagamiseks ülitähtsad.

Soovin, et Suure-Jaani vallas hinnataks ka pärast valimisi kõrgelt koostööd ja kokkulepetest kinnipidamist, sest ühisel jõul tegutsedes suudame rohkem.


Tõnu Aavasalu,
kandidaat nr 136,
Isamaa ja Res Publica Liit

Nelja omavalitsuse ühinemine oli kasulik kõikidele Suure-Jaani valla elanikele. Kui esialgu oli palju kõhklejaid, siis praegu võib öelda, et ühinemine oli õige otsus. Kartus, et uus vallakeskus jääb kaugele ja äärealad jäävad toetuseta, ei olnud põhjendatud.

Suure-Jaani vallas ei olnud ühinemine kuigi valuline protsess, sest koostööd oli tehtud varemgi. Ühinemisele eelnes pikaajaline ja põhjalik ettevalmistus ning see välistas tõsiste lahkarvamuste tekkimise.

Suure-Jaani linn ja vald ning Olustvere vald tegid koos spordi- ja noorsootööd ning tundsid end varemgi ühe piirkonnana. Viimasena liituda otsustanud Vastemõisa valla inimestele oli üleminek ilmselt kõige raskem.

Esimesel ühinemisjärgsel aastal tuli loomulikult palju tegelda uue masinavärgi töölesaamisega. Ka vallavalitsuse struktuur ei ole praegu enam niisugune nagu kohe ühinemise järel. Kõige raskem oligi ehk uut meie-tunnet kasvatada ning teistmoodi töökorralduse ja -kultuuriga harjuda.

Et mis tahes muudatusega kohaneda, on tarvis aega. Meil on hästi läinud. Kõige probleemirohkem valdkond on tehniline infrastruktuur, eriti ühise veevärgi ja kanalisatsiooni küsimus. Praeguseks on juba edasiminekut märgata. 2007. aastal valla uut arengukava tehes räägiti palju asju selgeks ja lepiti kokku. Nüüd võime öelda, et see on taganud püsiva arengu.

Võib kindlalt väita, et ühinemine oli ainuõige otsus. Sellest võitsid kõik piirkonnad ja elualad. Valla areng on toimunud ühtlaselt.

Tagasi üles