Viljandlased ei ole kultuurkapitalile võlgu

Malle Alle­se Foto: Elmo Riig / Sakala

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupil pole erinevalt Ida-Viru kolleegidest probleeme jagatud toetuste kasutamisega.

Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp nõuab seitsmelt toetusstipendiumi saanult raha tagasi, sest seda pole kasutatud sihtotstarbeliselt.

«Viljandimaal sellist tagasinõudmist olnud ei ole,» kinnitas maakondliku ekspertgrupi esimees Malle Alle­se. «Tagastusi küll on, aga seetõttu, et kavandatud üritus on ära jäänud.»

Viljandimaa ekspertgrupp vaatab erilise tähelepanuga seda, kas kavandatavad projektid on üldse elujõulised.

«Kõiki projekte tuleb vaadata ükshaaval,» rääkis Malle Allese. «Suuremad summad lähevad meil ülemaakonnalistele üritustele või festivalidele.»

Aruandlusega hilinemist, mis on mitmes maakonnas mureks, pole Viljandimaal samuti tihti ette tulnud.

«Teinekord jäetakse see õigeks ajaks esitamata lihtsalt tähelepanematusest,» lisas Allese. «Viimasel ajal ei ole juhtunud, et ei saa mõnd uut projekti arutada, sest vana aruanne on esitamata.»

Reeglite järgi ei võeta uut taotlust jutuks, kui eelmise eralduse aruanne on esitamata.

Eesti kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe ütles, et toetuste valest kasutamisest johtuvad tagasimaksed on suhteliselt erandlikud.

«Selliseid asju tuleb ikka vahel ette, aga kindlasti pole neid palju,» rääkis Altmäe.

Maakondade peale on kultuurkapitalil praegu kirjas 14 probleemset aruandevõlglast, kelle puhul rakendatakse tagasimaksenõuet. Terves Eestis on võlglasi poole rohkem.

Kultuurkapital sõlmib aastas toetuse saajatega tuhandeid lepinguid ning selle arvuga võrreldes moodustavad aruandevõlglased tühise protsendi.

«Eilseks oli neid 207 ja enamik on aruandega hilinenud üsna vähe,» täpsustas Altmäe. «Kõik on ju kursis sellega, et kes aruannet ei esita, on võlglane ning uut taotlust ei menetleta. See paneb pingutama.»