Juhtkiri: Õpikuotsus

Viljandi haigla. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi haigla ja Merko Tartu vahelisest lepingust ja kohtuasjast tuleks kirjutada õpik kõigile neile, kes peavad korraldama riigihankeid. Selliseid vähempakkumisi korraldatakse ju tihti, kuid igal asutusel eraldi tuleb neid ette harva. Nii ongi ääretult tähtis, et need, kel on vaja viie aasta jooksul teha vaid üks hange, saaksid teiste kogemustest õppida.

Haigla ja ehitusfirma suhe algas ju nagu sadadel samasugustel puhkudel. Esmalt korraldati vähempakkumine, odavaimat hinda lubanud ettevõte võitis, sõlmiti leping ja töö algas. Järgmise kuue-seitsme kuu jooksul läks kahjuks midagi väga valesti, sest ettevõte pakkis poole  pealt asjad ja kadus.

Kui haigla firma kohtusse andis, tundus olevat vaid aja küsimus, millal Merko Tartu peab hakkama miljoneid maksma, sest lepingus oli ju selgelt öeldud, mis ajaks ja millise summa eest maja valmima peab. Kohus otsustas paraku teisiti.

Ilmselt tuleks kõnealune otsus põhjalikult lahti kirjutada, sest praegu pole ikkagi võimalik täpselt aru saada, kus haigla vea tegi.

Kooliraha osutus kalliks ning raviasutus otsustas pärast esimese astme kohtu otsust, et järgmist poolt miljonit ta õppimisele ei kuluta. Kõrvaltvaatajale tundub see valik väär, sest kõiki astmeid läbi käies oleks tekkinud tegelik kohtupraktika. Praegu võib vaid fantaseerida, kuidas oleks juhtumi lahendanud kõrgem aste.

Alles hiljuti väitis Viljandi ühendatud kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus «Sakalas», et kavatseb koolile ühiselamut ehitama hakkava Facio Ehitusega sõlmida nii tugeva lepingu, et teine pool seda kuidagi murda ei suuda.

Haigla siseaudiitor vangutas juhtumist rääkides pead ja nentis, et sellist lepingut polegi vist võimalik välja mõelda. Ehk aitaks haigla kohtuotsuse analüüs koolijuhti ideaalsele lepingule lähemale, kuid selleks on vaja otsus riighangete korraldajatele lahti seletada.