Pedagooge ootab palgata puhkus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nagu teistelgi Viljandi linna rahastatavatel asutustel tuleb koolidel kokkuhoidmiseks pedagoogid palgata puhkusele saata. Samas sõitsid maagümnaasiumi õpetajad eile täienduskoolituse nime all Tallinna teatrisse. See näitab, et õppeasutustel leidub teisigi säästukohti.
Nagu teistelgi Viljandi linna rahastatavatel asutustel tuleb koolidel kokkuhoidmiseks pedagoogid palgata puhkusele saata. Samas sõitsid maagümnaasiumi õpetajad eile täienduskoolituse nime all Tallinna teatrisse. See näitab, et õppeasutustel leidub teisigi säästukohti. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nagu teisedki linnaeelarvest rahastatavad asutused, saadavad Viljandi koolid õpetajad sel aastal viieks päevaks palgata puhkusele.


Sissetulekute vähenemine pole meelt mööda kellelegi, kuid õpetajate puhul on sundpuhkusel veel üks tahk. Nimelt on tungivalt vabu päevi võtta soovitav linnavalitsus töötasu makstes õigupoolest vaid vahendaja, sest pedagoogide palgaraha annab riik.



Koolidirektorite kinnitust mööda on enamik õpetajaid siiski nõus teistega solidaarselt lühikesele sundpuhkusele minema, et puudu olev summa võimalikult valutult kokku hoida. Ent leidub ka vastalisi. Maagümnaasiumi õpetaja ja kollektiivi valitud usaldusisik Alli Lunter on üks väheseid, kes sellise kärpimismeetodi vastu avalikult välja astub.



«Õpetajad on nõus avaldustele alla kirjutama, sest nad kardavad oma kategooria kaitsmise, vabade päevade võtmise võimaluse ja muude selliste asjade pärast,» sõnas Lunter. «Minul on jäänud aasta pensionini ja mina ei kirjuta alla.»



Alli Lunteri arvates võtab linn palgata puhkusele sundides osa õpetajate palgarahast lihtsalt oma kõhna kukru kosutuseks ja seejuures pole paljusid teisi kokkuhoiuvariante veel kasutatudki.



Tema meelest oleks õppeasutustel võimalik toime tulla näiteks mõne abitöötajata, õpikuid saaks tellida odavamalt ja säästa võiks täienduskoolituse pealt. Viimati nimetatud kuluvaldkonna ilmekas näide oli maagümnaasiumi õpetajate eilne sõit Tallinna Draamateatrisse vaatama lavastust «Vombat». Kool maksis kinni nii bussi, lõunasöögi kui teatripiletid, inimeste omaosaluseks jäi vaid 50 krooni.



«Mõtlesin korraks trotsist teatriskäigust loobuda, kuid väljaminekud oleksid ilmselt ikka samaks jäänud,» lausus Lunter, kes ka ise Andrus Kivirähki komöödiat vaatamas käis.



Samuti maagümnaasiumis õpetajana töötav Irene Artma ütles, et on solidaarsuseks valmis, kuid tahab esmalt näha konkreetseid kalkulatsioone, mis tõestavad selle möödapääsmatust.



Linna- ja koolijuhtide hinnangul on õpetajate viiepäevane palgata puhkus kõige parem säästuvõimalus, sest kui koolide eelarveaugu täitmine ainult huvijuhtide, psühholoogide, koristajate ja ülejäänud otseselt linna palgal oleva personali õlule jätta, peaks suure osa inimesi koondama või saatma kuudeks sundpuhkusele.



Linnapea Kalle Jents toonitas, et ehkki riik kehtestab täiskoormusega õpetajate töötasu alammäärad ja annab õpilaste arvu järgi pearaha, ei ole täpselt määratletud, kui suur osa riigilt hariduse tegevuskuludeks saadud summast on mõeldud pedagoogide palgaks.



«Ükski valik pole hea, aga kui raha ei ole, siis raha ei ole,» lausus Kalle Jents. «Püüame aasta lõpuni kedagi koondamata või palka kärpimata läbi saada.»


Säästmisvõimalusi tuleb koolidel leida ka järgmisel aastal, kuid siis on valmistumiseks rohkem aega. Jentsi sõnul on sundpuhkused tuleva aasta kontekstis samuti üks võimalus. «Veel halvem oleks vähendada huvitegevust või suurendada pedagoogide koormust ning osa õpetajaid koondada,» lisas ta.

Tagasi üles