Linnuparved kolisid inimestele lähemale

Linnuparved on Männimäe omavahel ära jaganud. Varesed on vallutanud Männimäe keskosa majade katused ja kõrgemad puud. Kajakad ööbivad elurajooni kaugemas otsas Eliise kaubamaja ja noortekeskuse kandis ning tuvid on leidnud sobiva koha Selveri läheduses seisva maja katuse all. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keset suve suletud Viljandi prügilast on toidunappuse tõttu linna kolinud parvede viisi kajakaid ja vareseid, kes käratsevad nüüd varahommikuti suurte kortermajade katustel.

«Kajakaid on tõepoolest mitu korda vähemaks jäänud,» ütles prügilat haldava aktsiaseltsi Veolia Keskkonnateenused Lääne regiooni juht Jaan Viljas.

Kui prügimägi töötas, kihas see nii valgetest kajakatest kui mustadest varestest. Praegu on linde palju vähem. «Värsket toitu ei tule enam juurde,» nentis Viljas.

Viljandi suurimas elurajoonis Männimäel on augusti keskpaigast varahommikuti kuulda lindude käratsemist ning mitmekorruseliste majade vahel võib tihti näha territooriumi pärast võitlevate kajakate ja vareste sõda.

Tartu ülikooli zooloogiaosakonna juhataja, loomaökoloogia professori Raivo Männi hinnangul on lindude liikumine pärast prügila sulgemist üsna etteaimatav. «Kuskilt peavad nad ju toitu leidma,» selgitas ta.

Üks Tartu ülikooli tudeng on asunud magistritöö tarbeks uurima, millist mõju avaldab linnustikule prügila sulgemine. Professori sõnul võib siiski eeldada, et lindude hulga suurenemine on ajutine mure, sest neil jääb varasema arvukuse säilitamiseks toidust puudu.

Oma panuse saavad parvede vähenemisse anda ka inimesed ise. «Hoidke linn puhas!» soovitas Raivo Mänd.

Mänd sõnas, et inimesed ootavad teadlastelt lihtsaid ja odavaid meetodeid, kuidas linnukolooniatest vabaneda, kuid selliseid vahendeid pole.

Ka kõiksugu peletid ei mõju, vähemalt mitte varestele. «Neil on suur aju ja tegemist on väga intelligentsete lindudega,» rääkis Mänd. See omakorda tagab neile hea kohanemisvõime.