Reisiaastatest on kogunenud vürtsi

Selliste pottidega püütakse Tuneesias kaheksajalgu. Foto: Sirje Rätsep

Reisil ei tasu oma võimeid ülehinnata ja igasse tippu ronida, sest rahulikult võid ilu nautida ka eemalt vaadates. Samuti tuleb alati kaasa võtta kaine mõistus ja teadmine, et igal maal leidub sulisid. Olen Egiptuse lennujaamas pidanud vastu võtma läbituuseldatud kohvri ja Tuneesias maitseainete pähe ostnud liiva.

Mulle meeldib jalgu puhata rahvarikastes kohtades, et jälgida kohalike elanike askeldamist ja kuulata nende sädistamist. Kõige raskemini seeditav on mulle poola keel. Kuidas saaksite hakkama sellise lausega: «Chrzaszcz brzmi w trzcinie.» See pidi eesti keeles tähendama: «Põrnikas põristab roostikus.»

Araabia keel kõlab palju laulvamalt: «Marhaba fi Tunis» («Tere tulemast Tuneesiasse») või «Wa alaykum as-salam» («Rahu olgu teiega»). Portugalis maasikapuu viljadest omavalmistatud puskarit müüv mees pööritas eestlaste kõnet kuuldes musti silmi ja kiitis, et küll on ilus keel.