Inimese loomupärane uudishimu, mõnel juhul põhjendatud vajadus ning karude mõtteviis on muutnud lõigu Tartu maanteest inimeste ja mesikäppade trehvamispunktiks.
Maanteelõik muutus karude alleeks
27. september 2009, 11:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile päeval läksid keskkonnaameti spetsialistid juba kolmandat korda karusid püüdma, et nad lahku lüüa ning taas metsloomale kohaselt pelglikuks muuta.
Varasematel puhkudel oli see plaan ebaõnnestunud. Leheloo kirjutamise ajal oli kolmanda käigu tulemus veel teadmata.
Hiljuti pidas keskkonnaamet vajalikuks koostada avalik pöördumine, milles palub inimestel neljajalgseid endaga mitte harjutada. Paraku kõik möödujad seda ei tea ning avanev vaatepilt on uudistamist väärt.
Keskkonnaameti teada on tee ääres peatunud isegi kakskümmend autot. Teisipäeva õhtul pärast kella seitset, kui «Sakala» ajakirjanik kõnealusest kohast Vaibla ja Jõesuu vahel möödus, sai autod kokku lugeda ühe käe sõrmedel.
Osa inimesi jälgis päntajalgu autoaknast, mõned julgemad söandasid välja tulla.
«Ei maksa lähemale minna, äkki on emakaru metsas,» arvas üks, kes ei teadnud, et need kolm karu toimetavad omapäi.
Pärnust koju sõitnud tartlane Marko Utsar ütles, et tema oli tee ääres tegutsevast kolmest karust põgusalt kuulnud, aga üllatav oli neid oma silmaga näha.
«Eemalt tundus, et vist on avarii juhtunud: autod seisavad ja ohutuled plingivad,» rääkis ta. «Võtsin hoo maha ja siis märkasin karusid. Ma ei olnud kunagi varem looduses karusid näinud, elevus oli päris suur.»
Nõnda astus ta autost välja ja püüdis meeldejäävat kohtumist mobiiltelefoni kaameraga jäädvustada. «Hirmu ma millegipärast ei tundnud,» lausus Utsar.
Kui tema tegi lihtsalt pilti, siis samas leidis kinnitust keskkonnaspetsialistide mure, et lisaks uudistamisele kipuvad mõned inimesed metsloomadele toidupoolist pakkuma: üks laigulistes rõivastes mees astus loomadele lähemale ja viskas midagi nende poole.
«Mitte mingil juhul ei tohi karusid toita, sest sellega tehakse neile hoopiski karuteene,» manitseb keskkonnateenistus.
Inimeste jutu järgi on viimastel nädalatel karud maantee ääres toimetanud peaaegu iga päev. Eile hommikul inimeste ja karude kohtumispaika uurima sõitnud ajakirjanikud karude peale ei sattunud. Metsloomade toimetamisele viitasid sissetatsatud rajad, segi pööratud sipelgapesad ja väljaheitehunnikud.
Karuallee lähedal elava Kaido Tillmanni õuel on kolm karu juba sagedased külalised. Mesikäpad on söönud marju ja õunu ning maitsnud, kuid ära põlanud kõrvitsa.
«Vahepeal olin neist ehk vaid viie-kuue meetri kaugusel,» lausus ta. «Püüdsin hirmutada, aga see eriti ei mõjunud, pisut vantsisid eemale. Kui väga lähedale jõudsin, lasi üks karu pea alla ja ajas kuklakarvad turri — ju sai pahaseks.»
Koos keskkonnameti asjatundjate ja jahimeestega on karude peletamine paremini õnnestunud, sest mitut inimest pelgavad karud rohkem. Pärast viimast paari püüet karukolmik lahku ajada on loomad Tillmanni jutu järgi varasemast pisut pelglikumaks muutunud.
«Aga kätte saada pole neil ühtki kolmest karust seni õnnestunud,» nentis ta eile. «Nad on karule isegi uinutipüssiga pihta saanud, kuid see pole suurt mõjunud, ju on kogus väike olnud. Näis, mis täna saab.»
Tillmann lisas, et kui eelmisel nädalal nägi ta karusid oma talu juures iga päev, siis viimasel ajal pole ta neid enam märganud.
Tartu maantee ääres toimetavad karud on alla kahe aasta vanad, kaks on emased ja üks isane. Esimese aasta kasvasid nad Nigula metsloomade taastuskeskuses. Sinna sattusid loomad jahimeestega, kes eelmise aasta algul metsseajahil Viljandimaal Vana-Kariste lähedal karupesale trehvasid ning karuema minema ehmatasid.
Mullu sügisel viidi inimpelglikuks ja metsikus looduses toime tulema õpetatud karupojad tagasi loodusesse, kuid seal sattusid nad uuesti inimestega kokku.