1. juulist, mil Lätis tehti haldusreform, on nii Karksi kui Abja vallal sealpool piiri ühine naaber Naukšeni vald.
Meie üleaedsetel on haldusreform seljataga
Aasta esimesel poolel oli Lätis pool tuhat valda, praegu on 109 ühinenud ehk suurvalda. Naukšeni liitus Ķoŋiga. Keskuseks valiti Naukšeni, mis on kui väike linn ning kus saab maarahvale paremini pakkuda kõiki teenuseid. Partnerist vald koosnes neljast hajali külast.
Oleme ka pärast ühinemist väike vald, sest siin elab ainult 2350 inimest.
Minu arvates on see meie eelis. Külainimesed elavad üksteisele lähemal, aga mis kõige tähtsam: siin on teistest parem stardipositsioon.
Naukšēnis on palju töökohti. Põllumajanduslik aktsiaselts oli varem üks Läti tugevamaid kolhoose ning praegune majandamisviis on peaaegu toonasel tasemel ehk teiste sõnadega: siin on säilinud elu.
2000. aastal võttis vald majandilt üle kõik teenindusfunktsioonid. Paljud vallad upuvad praegu kütmis- ja veemuredesse. Meil ei tekitanud soojus, vesi ja solk pahandusi, sest võtsime üle heas korras kaugküttesüsteemi ja kanalisatsiooni ning siin on hea vesi. Kõik vajalikud tööd teeb oma aktsiaselts ja raha jääb valda.
Mainimist väärib seegi, et kolhoos jättis vallale hea päästetehnika.
Selle nagu ka palju teisi hooneid ehitas kolhoos. Kultuurimajas on ilus 460 kohaga saal, pehmed toolid sees. Majand püstitas kontorimaja. See on nii suur, et võisime sinna mahutada valla lasteaia.
Naukšēni peatänava ääres on ka suhteliselt uus keskkoolihoone, kus õpib 245 last. Muidugi võiks see arv suurem olla.
Uue vallaosa rahvas kartis, et ühinemise järel paneme nende väikse Ķoŋi kooli kinni ja hakkame õpilasi Naukšēnisse vedama. Mõtlesime, et las lapsed õpivad ikka oma kodu lähedal. Remontisime vana maja, kuid panime kahele koolile ühise juhtkonna.
Kas olite ainus vallavanema kandidaat?
Seda küll. Naabrite vallavanem loobus minu kasuks ning jäi vallavalitsusse palgalisele tööle.
Ei, sugugi mitte.