Kaili Kuusk: Jäätmejaamad aitavad prahist lahti saada

Kaili Kuusk Foto: Erakogu

NÕUETELE jalgu jäänud prügilate sulgemine on põhjustanud üksjagu poleemikat ning tõstnud päevakorrale küsimuse, kuhu viia need jäätmed, mida korraldatud olmejäätmevedu ei hõlma.

Kas tõesti peab ära visatava mööbli või ehitusjäätmetega nüüd Viljandimaalt Paikuse prügilasse sõitma? Vastus on: ei pea. Jäätmeid saab ära anda ka jäätmejaamades, sõltuvalt nende liigist kas tasuta või väikese tasu eest.

MIS SEE jäätmejaam õigupoolest on? See on spetsiaalsete seadmetega paik taaskasutatavate jäätmete ladestamiseks ja esmaseks töötlemiseks.

Jäätmejaamas kogutakse ja jaotatakse kasutuskõlblikke ja suuremõõtmelisi jäätmeid (mööblit, kodumasinaid, majatarbeid, riietusesemeid ja muud säärast). Ka on seal olmehoone ning paljudes jaamades on rajatud biolagunevate jäätmete kompostimise koht.

KOGU EUROOPAS on jäätmekäitluse arendamine omavalitsuste ülesanne. Seega peab jäätmejaama rajamise korraldama omavalitsus.

Jaamu on vaja, et ladestada niisuguseid jäätmeid, mida pole võimalik koguda tekkekohal (vana mööbel, suured ehitus- ja lammutusjäätmed), mis on hõlpsalt taaskasutatavad (aia- või pargijäätmed) või mis vajavad erikäitlust (rikkis elektroonikaseadmed, vanad rehvid, ohtlikud ained).

Suurt hulka nendest jäätmetest kogutakse ja võetakse vastu ka mujal, kuid valdaja ei pruugi neid kohti kuigi lihtsalt üles leida. Seega: jäätmejaamu on vaja ennekõike kohalike elanike normaalseks teenindamiseks, nende huvide eest seismine on aga omavalitsuste ülesanne.

JÄÄTMEKÄITLUSE korraldamine on töö- ja ajamahukas ning väikestel omavalitsustel on sellega raske hakkama saada. Niisuguseid omavalitsusi on Eestis paraku palju. Kogu Euroopa Liidus teevad omavalitsused on sellistel puhkudel koostööd.

Kahjuks on meie omavalitsuste suutlikkus ning sageli ka huvi jäätmeteema vastu piiratud. Loodud koostöö­struktuurid ei ole alati tulemuslikud, nendes osaletakse suvaliselt.

Jäätmekäitlusrajatiste ehitamise ja haldamise kohta on küll häid koostöönäiteid, kuid seni puudub tõhus ühistöö jäätmekäitluse korraldamiseks.

KOOSTÖÖ muudaks jäätmekäitluse kõigis piirkondades ladusamaks ja elanikele mugavamaks. Muu hulgas oleks välistatud, et inimene peab «oma» jäätmejaama jõudmiseks sõitma kümneid kilomeetreid, kuigi teise valla jaam asub lausa naabruses.

Samuti võiksid omavalitsused rohkem koopereeruda jäätmekäitlejatega. Näiteks Tallinnas ei kuulu paar jäätmejaama üldse omavalitsusele, vaid linn on sõlminud jäätmekäitlejaga lepingu. Koostöövõimalusi on mitu, küsimus on vaid tahtmises.

NII JÄÄTMEJAAMADE rajamine ja haldamine kui kogu kohaliku jäätmemajanduse korraldamine tuleb omavalitsustel väga hästi läbi mõelda.

Lihtsalt jaama rajamisest jääb väheks. Oluline on ka see, milliseid jäätmeid saab sinna ära anda ja mis ajal see töötab. Kui jaam võtab jäätmeid vastu kolm korda nädalas ja vaid kaks tundi päevas, ei täida see oma eesmärki.

KUNI JÄÄTMEKÄITLUS ei toimi, ei saa prügist keskkonnasõbralikult lahti ka need inimesed, kes seda juba praegu väga soovivad. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et prügi sortimine ja üleandmine tuleb hästi korraldada ehk teha elanikele võimalikult mugavaks. Kodanike keskkonnateadlik käitumine sõltub kõige otsesemalt omavalitsuste tegevusest.