Gunnar Veermäe loosungite väge ei usu

Gunnar Veermäe koordineerib praeguse linnavalitsuse tegevust korrakaitse küsimustes. Foto: Elmo Riig / Sakala

Isamaa ja Res Publica Liidu linnapeakandidaadi Gunnar Veermäe sõnul ei aita linnavalitsuses töötamine eraäri edendada.

Olete varem kolm korda kohalikel valimistel kandideerinud ning kuulute praegusesse linnavalitsusse, kuid poliitikast täiesti haaratud inimeseks teid pidada ei saa. Miks olete otsustanud võtta raskel ajal endale nii vastutusrikka ülesande?

Ei saa öelda, et on just see kõige raskem aeg. Kapitalismi tingimustes on majanduses tõusud ja mõõnad paratamatud. Olen kindel, et kui valitav koosseis oma ametiaja lõpetab, on uus tõus juba alanud. Muutuste aeg on alati huvitav.

Neli aastat linnavalitsuses töötamist on andnud hea ülevaate Viljandi praegusest olukorrast. Olen olnud kõigi otsuste juures ja tean, mida see vastutus endaga kaasa toob.

Üldiselt peetakse ettevõtjate parteiks Reformierakonda. Miks olete teie Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kasuks otsustanud?

Poliitikasse tulin hoopis Koduses Viljandis kandideerides. Paraku pole selline laialivalguv kooslus nagu valimisliit, mis ei saa võtta poliitilist vastutust, mulle meeltmööda. Ajaga on pilt muutunud: inimesed on ka valimisliitudes parteistunud ja sidunud ennast poliitiliste eelistustega. Nii tegin minagi.

Erakonnaga Isamaa liitusin heade tuttavate kaudu, kes mind kutsusid. Et olen hingelt ettevõtja, oli Reformierakond kindlasti üks võimalik valik. Aga mulle sobib siiski natuke aatelisem, mitte päris pragmaatiline elustiil. Ma pole nii karm ettevõtja.

Kuidas on teile ettevõtjana tulnud kasuks linnavalitsusse kuulumine ja vastupidi: kuidas on erasektori kogemused aidanud teid linnavalitsuse töös?

Praegu on linnavalitsuse koosseisus kolm inimest linna palgal ja viis teeb põhitööd mujal. Ma näen, kuidas ametnikud töötavad, ning samas toon kaasa mõistmise, kuidas mõtleb ja mida vajab erasektor. See hea sünergia annab linnale väga ratsionaalse tulemuse.

Linnavalitsuse töö on mulle huvitav nagu kõik õpetlikud kogemused. Otsest ärilist  kasu see ei anna.

Ma ei tea ühtegi olukorda, kus praeguses linnavalitsuses töötamine oleks mõne selle liikme ärile tulu toonud või keegi oleks tahtnud või saanud seda enda huvides ära kasutada. Info linna tegemiste kohta on hästi kättesaadav ja liigub nii kiiresti, et ei anna kellelegi teiste ettevõtjate ees mingit eelist.

IRL-i valmisprogrammis on 38 lubadust. Tooge palun välja kolm valdkonda, millega tuleks teie meelest esmajärjekorras tegelda?

See on väga lihtsustatud lähenemine, et on võimalik esile tuua kaks-kolm-neli kõige tähtsamat teemat. Saab välja selgitada prioriteete ja panna tegevused järjekorda, hinnates linna vajadusi ja ennetades probleeme.

Esmajärjekorras nimetan hooldekodu, mis peab lähiajal valmima. See on pakiline ülesanne ja tuleb kiiresti lahendada.

Teine soov on teha korda Viljandi lauluväljak, arendada välja terviklik linnaruum, kuhu jäävad nii pärimusmuusika keskuse kui lossimägede kontserdipaigad.

Kolmandat valikut on väga raske langetada. Ühest küljest on hädasti vaja teha korda linna sissesõidud. Ma ei pea silmas üksnes teeremonti, vaid ka visuaalset muljet, mille meie linn saabujale jätab: et kõnniteed oleksid korras ning ebamäärased rajatised ja räämas teeperved silma ei riivaks.

Samas on realistlikum alustada hoopiski Viljandi järve rannast. Mõnevõrra hirmutav statistika näitab, et teiste linnadega võrreldes ei too suvehooaeg meile turiste juurde. Järelikult sõidavad nad siit mööda. On vaja teha nii, et nad Viljandis peatuksid ja siia mõneks päevaks jääksid. Meil on väga suure potentsiaaliga rand, see võimalus tuleb ära kasutada. Ning muidugi toob see teemaarendus meid omakorda tagasi sissesõitude, linna visiitkaardi juurde.

Teie programmis kordub sõna «koostöö», olles seotud ettevõtjate, kodanikeühenduste ning tavakodanikega. Kas see ei hajuta vastutust, nii et nelja aasta pärast saaks öelda: koostööd lihtsalt ei tekkinud!

Kindlasti pole me sellega mõelnud vastutuse hajutamist, vaid ikkagi koos töötamist, võimalikult paljude huvigruppide ja ühenduste kaasamist.

Linn ei loo väärtusi, neid loovad inimesed, kui linn selleks võimaluse annab. Mida efektiivsemad tingimused linn välja pakub, seda tulemusrikkam on ühistöö.

Te ei maininud enne veekeskust. Programmis olete selle teema sõnastanud nii: «Loome ettevõtjale tingimused vee- ja vabaajakeskuse rajamiseks.» Kas see tähendab, et teie juhitav linn tõmbuks sellest ettevõtmisest tagasi?

Tegelikult lõi vastuvõetud otsus ettevõtjale võimaluse rajada veekeskus, mille linn oleks ära ostnud. Meie käsitlust võib vaadelda selle teema laiendina. Võib tekitada olukord, et veekeskus on linna, eraettevõtete ja kodanike ühisomand. Võimalik on luua näiteks rahva aktsiaselts, milles osalemine seob ettevõtmisega linnaelanikud. Vajalikku summat ei saa linn nagunii mujalt kui kohustuslike maksude kaudu inimestelt. Võib aga kaaluda ka inimeste otsest osalemist.

Iga linnaelanik saab olla kindel, et veekeskus tuleb. Küsimus on vaid ajas. Linnal on raha vähe täna, tõenäoliselt ka homme ja terve järgmise aasta. Samas leidub hulk inimesi ja ettevõtteid, kellel on raha ja kes oleksid nõus seda mõistlikel tingimustel paigutama. Kui õnnestuks see seltskond kokku saada, oleks praegu soodne aeg tegutseda, sest ehitamine on odav. Usun, et nelja aasta pärast on veekeskus siiski valmis.

Suur töö on tehtud, kuid kahjuks langes viimane aasta sellest asjaajamisest väga keerulisse aega ja veekeskus jäi rajamata. Selle kallal ilkuda on kui maaslamajat lüüa, sest juhtunu on õnnetus nii asjaga seotutele kui tervele linnale.

Teine valus koht on Uueveski puhkeala. Kuidas mõtlete seda piirkonda arendada, võttes arvesse praegu veel jõus olevat hoonestusõiguse lepingut?

Lahendus on kindlasti olemas ja see tuleb leida kiiresti. Oleme teise lepingupoolega tihedalt suhelnud ja ta on lubanud kompleksi võõrandada. Me ei ole veel väga kurjaks läinud, aga kui asi ei parane, tuleb taotleda hoonestusõiguse tagastamist. Kindel on see, et järgmiseks hooajaks tahame puhkeala korda saada, kas siis uue omanikuga või mitte. Uueveski kompleksi edendamine tuleks igal juhul jätta eraettevõtjate kätte.

Olete lubanud olla karmim hooletute peremeestega. Kas on oodata, et endine kultuurikooli hoone ja torniga maja Lossi ja Tartu tänava nurgal saavad korda?

Need on kahjuks pikad ja rasked protsessid. Linna viimane võimalus on algatada laokil objektide sundvõõrandamine. Esmalt tuleb muidugi proovida, millise tulemuse annavad märgukirjad ja leebemad sanktsioonid. Tundub, et oleme neid seni veel vähe kasutanud. Kinnisvara valdajaile tuleb rohkem survet avaldada.

Mis puudutab mainitud hooneid, siis tahan loota, et uus majandustõus avab omanikele uued võimalused. Samas on vana kultuurikooli hoone kohta aastaid antud lubadusi, et kohe läheb seal ehitus käima. Ettevõtjad rääkisid sellega seotud unistustest juba linnapea Malle Vahtra ajal, kui paraku pole need teoks saanud.

Linnal pole kahjuks raha nii suurt investeeringut nõudvate objektide peremehekohustusi üle võtta. Võimalik on korraldada vaid hädapärased sundtööd ja esitada nende eest omanikule arve.

Üks keerulisemaid valdkondi on haridus. Mitu gümnaasiumi jääb Viljandisse?

Praegu ma ei vastaks küsimusele, mitu gümnaasiumi jääb. Oluline on, et noored eelistaksid siin pakutavat haridust Tartu ja Tallinna omale; et Viljandis saaks konkurentsivõimelist haridust. Selleks peab olema piisav õpilaste kontsentratsioon.

Juba praegu on seatud piir, et gümnaasiumiosa jätkamisel pole mõtet, kui sügisel saab avada vaid ühe uue klassi. Õpilaste arv paraku väheneb.

Mina olen käinud vaid gümnaasiumiastmega koolis. Mäletan, kui hea tunde toonane Viljandi 1. keskkool oma hoopis teistmoodi keskkonnaga tekitas.

Isiklikust emotsioonist kantult võin öelda, et teistest kooliastmetest lahus gümnaasium on väga hea, kuid kindlasti mitte ainuvõimalik õppeasutuse variant.

Olen seda meelt, et põhikooli lõpul peab noor inimene tegema valiku, kas asub kohe ametit õppima või soovib jätkata gümnaasiumis, mis oma olemuselt on ettevalmistus kõrgkooliks.

Millal jõuab kätte õpilaste arvu kriitiline piir? Kas linn saab koolide koondamise ebapopulaarse otsusega venitada seni, kuni haridusministeerium sekkub?

On vaieldav, kas tegu on ebapopulaarse otsusega. Iga muudatus, kui seda pole inimestele piisavalt selgitatud, tekitab ebakindlust. Kui koolirahvale täpselt rääkida, mis neist saab ja kuhu keegi edaspidi tööle asub, ei pruugi see vastuseisu tekitada.

Valulised on pealiskaudselt, loosungite tasemel ettevalmistatud ümberkorraldused. Inimestega tuleb nõu pidada ja konsensuseni jõuda.

Ebakindlus on kõige hullem, seega tuleb võimalikult kiiresti koostada täpne kava, kuid kindlasti ei tohi seda teha stiilis «Meie otsustame». Hea oleks järgmise aasta jooksul pilt selgemaks saada.

Kuidas hindate praeguse koalitsiooni tööd? Kas eelistaksite samas koosluses jätkata?

Koalitsioon on üllatavalt hästi ja üksmeeles töötanud ning see on tulemusi andnud. Muidugi oleme valmis jätkama nii endistviisi kui natuke siia-sinna kalduva jõudude vahekorra tulemusena tekkiva koalitsiooniga. Me ei välista koostööd mitte kellegagi.

Igasugune ennustamine enne valimisi on tänamatu tegevus. IRL liidab Viljandis hulga intelligentseid ja tegusaid inimesi, kelle kätte võib otsuste langetamise usaldada. Ma arvan, et võiksime umbkaudu korrata eelmiste valimiste tulemust. Kindel on see, et Viljandis ei saa keegi nii suurt ülekaalu, et oleks võimalik moodustada ühe erakonna valitsust.