Viljandimaa vallad ja linnad on väikese võimekusega

Viljandi raekoda

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Siseministeeriumi uuringust selgub, et Viljandimaa võimekaim omavalitsus on Viljandi linn, kes Eesti edetabelis hoiab 18. kohta. Kõige väiksema võimekusega on Mõisaküla, kes on 227 valla ja linna seas 216. positsioonil.


Eesti kõige võimekam omavalitsus on Tallinna külje all asuv Viimsi vald ning kõige vähemvõimekam Õru vald Valgamaal.


Viljandi on võimekuselt 18. kohal, kusjuures maakonnakeskustest jäädakse lisaks Tallinnale ja Tartule alla ka Raplale, Pärnule, Kuressaarele, Haapsalule, Rakverele ja Põlvale.

Viljandimaa omavalitsustest järgneb Viljandile Karksi, kes on 73. kohal. Ülejäänud vallad ja linnad reastuvad järgmiselt: 89. Suure-Jaani, 96. Viiratsi, 101. Pärsti, 127. Tarvastu, 129. Kõpu, 136. Abja, 147. Paistu, 164. Saarepeedi, 177. Võhma, 178. Kõo, 200. Kolga-Jaani, 208. Halliste ja 216. Mõisaküla.

Kõige paremini hakkama saavate omavalitsuste tabelis hõivavad esimesed kuus kohta Harjumaa linnad ja vallad, kusjuures Tallinn hoiab selles arvestuses kolmandat kohta.
Viis vähemvõimekamat omavalitsust on lisaks Õru vallale Peipsiääre, Alajõe, Põdrala ja Meeksi vallad.

Uuringust selgub, et keskmiselt paremas olukorras on suuremad omavalitsused ja linnaregioonides paiknevad üksused. Eesti kaardile vaadates väheneb kohalike omavalitsuste võimekus loodest kagusse, kirjutas BNS.

Territoriaalsete üksustena tugevad linnad ja vallad omavad üldjuhul ka tugevamat haldusaparaati ja teenuste osutamise võimekust.

Uuringu koostajate hinnangul on olemas ilmne vajadus omavalitsuste võimekuse ühtlustamiseks. Selleks, et kohaliku omavalitsuse korraldus riigis tagaks kohalike avalike teenuste võrdse taseme kõikjal Eestis, peaks sätestatud kohalike ülesannete täitmine olema võimetekohane kõigile linnadele ja valdadele. See eeldaks lähtumist madalaima võimekusega üksuste võimekusest.

Omavalitsuste erineva võimekuse juures oma elu korraldada ja haldusülesandeid täita on Eesti olukorras, kus nõrgema võimekusega üksustele on olemasolev halduskoormus liiga suur. Halduskoormuse vähendamine tähendaks aga suurema võimekusega üksuste haldusvõime mittekasutamist ja raiskamist.

Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia koostatud uuringu aluseks olid omavalitsusüksuste erinevad näitajad aastatel 2004-2008. Arvesse võeti elanike arvu, maa maksustamishinda, ametnike ja munitsipaalasutuste arvu, majandustegevuse mitmekesisust, haridus- ja sotsiaal- ning tervishoiuastuste olemasolu, ülalpeetavate määra, võlakoormust, omafinantseermisvõimekust, töökohtade arvu ja keskmist väärtust, elanike tulusid, töötuse määra, volikogu valimisaktiivsust, eelarve mahtu ja kulusid ning palju muud.

Tagasi üles