Reform hakkab ajalugu pitsitama

Viljandi muuseumi peavarahoidja Marika Oder teab, et loomariigis kehtivad omad seadused. Omad seaduspärasused kipuvad olema ka riigis, kus suured plaanid sünnitatakse pahatihti kabinetivaikuses. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kultuuriministeeriumis tasahilju küpsenud plaan liita kõik maakonnamuuseumid teeb ärevaks kohapealsed asjatundjad, kes näevad muudatuses järjekordset reformi reformi pärast.

Muuseuminõukogu kiitis hiljuti heaks ettepaneku asuda kavandama liitmuuseumi, mis moodustataks 14 maakonnamuuseumist.

Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 26 muuseumi. Neist 14 endist maakonnamuuseumi tuli siseministeeriumi alluvusest üle mullu jaanuaris. Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna sõnul on ühendamise eesmärk muuta muuseumid külastajatele senisest veelgi köitvamaks.

Viljandi muuseumi direktori Jaak Pihlaku muudab selline väide nõutuks. «Plaanil pole ju mitte mingit reaalset sisu! Olen oma kolleegidega seda arutanud ning kõik on hämmingus.»

Pihlak muretseb eelkõige selle pärast, et kohapealsed muuseumid kaotavad oma identiteedi. «Ma ei kujuta ette, kuidas Tallinnast seda kõike juhtima hakataks,» rääkis ta.

«Näib, et kõik 14 muuseumi tahetakse muuta mingiteks osakondadeks, kes ei saa enam oma eelarve ja sisulise tegevuse üle otsustada.»

Endise kultuuriministri Jaak Alliku hinnangul lõhuks reform senist hästi toimivat süsteemi.

«Tundub, et plaan on tulevikus need muuseumid munitsipaliseerida,» lausus Allik. «Sama taheti hiljuti teha teatritega. Näib, nagu käiksid kultuuriministeeriumis lainetena plaanid oma käed riiklikult puhtaks pesta. See tähendab sisuliselt süsteemi hävitamist.»

Alliku sõnul kehtib kultuuris põhimõte, et väike on ilus ja omapärane.

«Muuseum on üks maakondliku identiteedi nurgakivisid ja mina näen reformi taga soovi seda lõhkuda,» toonitas ta.

Reformi puhul oleks loogiline reformitavatega suhelda, kuid seekord on nendest taas suure kaarega mööda mindud.