«Sakala» usutleb Halliste valla kandidaate

Halliste põhikool Foto: Elmo Riig / Sakala

Kas Halliste vald suudab hoida alles põhikooli?

Jaanus Kõrge,
kandidaat nr. 117, Keskerakond

Ma arvan, et Halliste vald suudab hoida Halliste põhikooli. Ta peab seda tegema, sest see on valla ainuke kool. Valminud on uus täismõõtmetega võimla. Vallas on palju lapsi ja kool ei jää tühjaks. Külakoolide sulgemisega viime lapsed juba varakult maalt ära.

Rein Tarkus,
kandidaat nr. 125, valimisliit Hooliv Koduvald

Eesti taasiseseisvumise järel oli aeg, mil Halliste vallas tegutses neli algkooli. Nende kõigi käigushoidmisega tuli vald tolleaegsete kitsaste rahaliste võimaluste juures toime.

Äärmiselt järsult elluviidud põllumajandusreformist tingitud maaelanikkonna vähenemise tõttu on valda alles jäänud vaid Halliste põhikool. Selle ülalpidamine ei käi vallale üle jõu, võttes arvesse, et kool on suures osas juba sisustatud ja ajakohaste õppevahenditega varustatud.

Ka õpilaste arvult on Halliste põhikool maakonna maal asuvatest põhikoolidest suurim: seal on üle saja õpilase. See arv ei tohiks väheneda ka lähiaastatel.

Samas on selge, et kui vald pole suuteline ühte kooli ülal pidama, on tema olemasolu küsitav. Halliste vallal pole seda probleemi olnud ja kõigi eelduste kohaselt seda ka ei tule.

Kooli alleshoidmise ainsaks kriteeriumiks ei saa pidada rahakulu. Esmatähtis on laste kodu lähedal õppimise võimalus. Sama olulised on näiteks kooli positiivne mõju kohaliku elu arengule, pedagoogilise personali olemasolu ja võimalus kasutada kooli ruume õppevälisel ajal.

Kooli kadumise korral tuleks vallal tasuda laste teistes koolides õppimise eest peaaegu sama palju kui oma kooli ülalpidamise eest, rääkimata teistest negatiivsetest mõjudest, mis kaasnevad kooli kadumisega.

Kõike eeltoodut arvesse võttes usub valimisliit Hooliv Koduvald, et Halliste kool ei kao ka tulevikus. Valla raha mõistliku kasutamise korral ei käi kooli ülalpidamine üle jõu.

Andres Rõigas,
kandidaat nr. 112, Isamaa ja Res Publica Liit

Halliste põhikooli areng sõltub tugevasti oma tagamaa elukvaliteedist ja suurusest. Kooli püsimise kolm kriteeriumi on õppekvaliteet, õpilaste olemasolu ja valla finantsilised võimalused. Viimati mainitu kehtib rohkem kooli arendamise ja konkurentsivõimelisena püsimise kohta.

Halliste vallas elab 154 põhikooliõpilast, neist 102 käivad Halliste koolis. Et Halliste alevik ei ole paraku mitme piirkonna ega küla loogiline tõmbekeskus, käivad meie valla õpilased veel ka Abja gümnaasiumis ning Paistu ja Raudna põhikoolis. Mujal käiakse vähem. Kosksilla algkooli sulgemise järel oleme korraldanud õpilaste veo Uue-Kariste piirkonnast Halliste koolini.

Võib julgelt ütelda, et Halliste põhikool on valmis. Koolihoone on uus ja ajakohane, kevadel avati tänapäevane võimla. Koolis on kvalifitseeritud klassi- ja aineõpetajad ning energiline ja uuendusmeelne juhtkond. Seal tegutseb hulgaliselt huviringe, mis pakuvad õpilastele mitmekesiseid enesearendamise võimalusi.

Viimastel aastatel on kooli õpilaste arv mõnevõrra vähenenud, ent sellegipoolest on tegemist ühe maakonna suurema põhikooliga.

Valla elanike arv on püsinud suhteliselt stabiilne ja siia on elama tulnud uusi inimesi. Rõõm on tunnistada, et nii Halliste kui Õisu lasteaia täitumus on väga hea. Oma osa elukeskkonna arendamisse annavad sotsiaalse infrastruktuuri püsimine ja olukord valla külades.

Eelöeldust järeldame, et Halliste vald suudab hoida põhikooli konkurentsivõimelise ja tänapäevase õppeasutusena.