«Sakala» usutleb Abja valla kandidaate

Abja vald Foto: logo

Kas Abja vald on üksinda tugevam kui naabritega liidus?

Peeter Rahnel,
kandidaat nr. 101,
Keskerakond

Abja vald on saanud oma näo Abja-Paluoja linna ja seda ümbritseva Abja rõngasvalla üksteist aastat tagasi aset leidnud ühinemise tulemusena.

Vallal on arenenud infra­struktuur. Valla keskuses Abja-Paluojal pakutavaid teenuseid kasutavad nii keskuse kui külade elanikud. Abja gümnaasium on nii kohalikele kui   naaberomavalitsuste noortele andnud konkurentsivõimelist keskharidust seitsekümmend aastat. Muusikakool on meil tegutsenud peaaegu viiskümmend aastat. Abja-Paluoja perearstikeskus ja sihtasutus Abja Haigla võimaldavad tänapäeva nõuetele vastavates tingimustes esmast arstiabi perearsti-, labori-, hambaravi- ja füsioteraapiateenuse näol ning kvaliteetset hooldushaiglateenust kogu Lõuna-Viljandimaal. Päästeameti tugikomando, kiirabibrigaad ning väikesed ja keskmised tootmis- ja teenindusettevõtted annavad piirkonnale tööd ja turvalisust.

Seda kõike pakume kadeduseta ka oma headele naabritele. Koostöö eri vormid omavalitsusliidu piires võimaldavad omavalitsuste arengut ning samas säilitavad väikeste haldusüksuste suurt rikkust — nende eriilmelisust ehk identiteeti.

Jüri Patune,
kandidaat nr. 122, valimisliit Arenev Abja

Kindlasti oli väike vald teatud ajaetapil loomulikum ja õigem: see andis võimaluse näha selgelt kõiki kohalikke probleeme. Majandusliku tõusu aastatel suudeti leida neile ka lahendusi.

Meie hinnangul on olukord muutunud. Hulk olulisi reforme, mis tuli ellu viia seoses Eesti Vabariigi tekkega, näiteks maareform, on ellu viidud ning valla kitsad piirid on arengule jalgu jäänud.

Kas vald on paraja suurusega ja jätkusuutlik, selle indikaator on elanikkonna arvu muutus aastate jooksul. Valla piire ei ole vaja avardada, kui elanikkond kasvab. Elanikkonna vähenemise korral kahaneb ka valla rahakott ning just see fakt sunnib analüüsima piirkonna arengut ja tulubaasi kujunemist pikemas perspektiivis. Silmas tuleb pidada ka Mulgimaa kui terviku arengut koolivõrgu kujunemist arvestades.

Abja vald on naabritega liidus kindlasti majanduslikus mõttes tugevam kui üksinda.

Valimisliit Arenev Abja läheb volikokku, et muuta selle töö avatumaks ning leida koos vallakodanikega uusi võimalusi valda arendada ja need ellu viia.

Taevo Viitas,
kandidaat nr. 142,
Isamaa ja Res Publica Liit

Abja vald ei ole kindlasti üksi tugevam. Naabervaldade omavaheline konkureerimine nii hariduses kui inimeste pärast muudab neid ainult nõrgemaks. Teeme küll naabritega koostööd, kuid oleme ikka konkurendid.

Samas ei jõua väikevallad palgata kõiki vajalikke ametnikke. Paljudel on puudu ehitusspetsialist. Keegi teeb selle töö ära, kirjutab ehitusloa välja, aga sellega tema kompetents piirdub. Sellest kaotab vallakodanik: ta ei saa vallamajast kvaliteetset teenust. Suuremale vallale on kõigi vajaminevate ametnike palkamine jõukohasem, seal saab luua lausa valdkondade järgi osakonnad.

Öeldakse, et kahest-kolmest vaesest vallast ei saa ühte rikast. Eesmärk aga polegi rikkaks saada, vaid oma kohustustega paremini toime tulla.

Praegu ei kujuta keegi ettegi, et Abja vald ja Abja-Paluoja linn oleksid eraldi tugevad omavalitsused. Ma arvan nii nagu varemgi, et Abja valla jätkusuutlikkuse tagamise järgmine samm oleks liituda naabervaldadega.

Nele Pruuns,
kandidaat nr. 159, Reformi­erakond

Arvame, et Abja vald on tõestanud: ta saab ka üksinda väga hästi hakkama.
Ühinemisprotsessis võivad teiste liituvate valdade väikesed külad täiesti kõrvale ja hooletusse jääda. Praegu ei tea keegi täpselt, missugused on ja kuidas toimivad liitunud valdade rahastamismudelid. Kas ka väikekülade arenguks jätkub raha või kaovad sealt viimasedki noored pered ja inimesed üldse?

Sellest lähtudes leiame, et Abja vald ei võidaks praegu liitudes midagi. Ent kui riik peaks tulevikus tegema valdade sundliitmise, ei tohiks seda takistada, vaid sellele tuleks kaasa aidata, et leida meie vallale võimalikult palju kasu toovaid aspekte, sest meie armastame Abja valda.

Villu Võsa,
kandidaat nr. 166,
valimisliit Hooliv Koduvald Abja

Lihtviisiline naaberomavalitsustega liitumine haldusprobleeme ei lahenda. Praegune Abja vald tuleb toime valla elanikele heal tasemel avaliku teenuse osutamisega.

Minu arvates peaks halduskorralduse riigis ümber kujundama kompleksselt. Vaja oleks lahendada need küsimused maakonna ja omavalitsuse tasandil ühtselt.

Toetan haldusreformi, mis tugevdaks maakonda ja tagaks kohalikele inimestele võimalust osaleda demokraatlikult oma koduvalla elu edendamisel. Praeguse riikliku maavalitsuse asemel võiks taastada omavalitsusliku maakondliku tasandi, nagu oli üheksakümnendate aastate algul. Maavolikogu pädevuses võiks olla ka maavanema valimine. Olin toona valitud maavolikogu liikmeks.
Jaotades ülesanded kahe juhtimistasandi vahel, oleks võimalik kokku hoida kulusid ja parandada avaliku teenuse osutamise kvaliteeti.

Erno Ilsen,
kandidaat  nr. 182

Tulevikku silmas pidades võib prognoosida piirkonna elanike arvu ja omavalitsuse tulubaasi jätkuvat vähenemist. Sellises olukorras on omavalitsusel oluline leida mõistlikke teid kulude optimeerimiseks ning materiaalse baasi ja inimressursi efektiivsemaks kasutamiseks. Lisaks tuleb astuda samme Abja-Paluoja linna kui logistilise tõmbekeskuse positsiooni säilitamiseks ja tugevdamiseks.

Usun, et naabritega liitumine annab võimaluse neid ülesandeid edukamalt lahendada.