Haigekassa nõukogu istung ei toonud haiglatele selgust

Viljandi arstide liidu vanema Tiidrek Koemetsa hinnangul oleks kõige halvem variant ravijuhtude arvu vähendamine, sest see lööks valusalt meditsiinitöötajaid ja laseks patsientidel pikalt ravi oodata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile koos istunud haigekassa nõukogu ei langetanud raviteenuste hinda kuus protsenti, nagu oodati, vaid jättis esialgu üldse otsustamata, kuidas käesoleva aasta ravieelarve auku kinni õmmelda.

Veel neljapäeval soovis haigekassa vähendada raviteenuste hinda kõigile haiglatele võrdselt kuus protsenti, kuid reedel otsustas nõukogu tervishoiuorganisatsioonide ägeda vastuseisu tõttu sellest kavast loobuda.

Haiglate ja meditsiinitöötajate liitude hinnangul oleks kuueprotsendiline kärbe põhjustanud suuri koondamisi või sundinud oluliselt palku langetama, mis ajanuks arstid ja õed välismaale tööle. Ühingute kinnitust mööda oleks see kokkuvõttes päädinud kogu süsteemi kollapsiga.

«Tervishoiutöötajate esindajad andsid väga jõuliselt mõista, et tuleks läbi rääkida alternatiivide ja võib-olla ka kõnealuse protsendi suuruse asjus,» lausus haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel.

Rahandusministeeriumi prognooside järgi jääb haigekassal ainuüksi tänavu puudu 790 miljonit krooni, millest 580 saaks võtta reservist. 210 miljoni leidmiseks tuleb asuda otsima uusi võimalusi, millest ükski pole lihtne ega meeldiv.

Ühe kaalutava kokkuhoiuna mainis Evelin Koppel ravijuhtude arvu vähendamist, kuid kinnitas samas, et seda teed haigekassa ei poolda.

«See oleks kõige halvem variant,» lausus ka Viljandi arstide liidu vanem Tiidrek Koemets. Ta nentis, et kui raviteenuste hinna langetamise läbi kannataks ainult meditsiinipersonal, siis ravijuhtude arvu vähendamisega tabaks neid palgalangus või koondamislaine ikkagi ja lisaks pikeneksid oluliselt ravijärjekorrad.

«Pealegi muutub töö väga kulukaks, kui juhtude arv väheneb alla kriitilise piiri,» ütles Koemets.

Viljandi haigla juhatuse esimehe Ülle Lumi sõnul tundub raviteenuste hinna vähendamine esmapilgul küll kõige valutum, kuid sealgi on suured ohud.

«Mida väiksem on hind, seda vähem on võimalik tellida igasuguseid uuringuid ja analüüse ning ravi kvaliteet langeb,» selgitas ta. «Arsti otsavaatamisest enamasti ju ei piisa.»

Ülle Lumi nentis, et hoolimata sellest, mis tänavu saab, ei pääse tervishoiusüsteem kärpest järgmisel aastal. Kui palju see Viljandi haiglat või mõnda muud tervishoiuasutust mõjutab, ei oska praegu keegi öelda.

Paljude teistega võrreldes on Viljandi haigla suhteliselt heas majanduslikus seisus ja lõpetas esimese poolaasta ligi seitsme miljoni krooni suuruse ülejäägiga. Lumi ütlemist mööda piisab sellest küll likviidsuse säilitamiseks, ootamatute väljaminekute katmiseks ja mõneks investeeringuks, kuid tulevaks aastaks plaanitavat kärbet reserv katta ei suudaks.