/nginx/o/2008/09/17/75212t1h300c.jpg)
Üleeile oli mul võimalus sõita Põhja-Läti teedel. Ilm oli päikseline ja talumees lõikas vilja. Kombaine oli seinast seina, isegi venelaste tehtud uue Doni nägin ära. Silma jäi palju värskelt siledaks haritud põlde: õigel ajal tehtud sügiskülv on ju järgmise aasta saagi alus. Veel näitab see läti talumehe suurt optimismi, sest ega neilgi tänavu vilja eest suurt raha maksta.
Lätlased on hoolsalt heina teinud: põlde täidavad suured pallid. Nendel hakkas aga silma midagi uudset.
Ilmselt on ka Läti lindudel nokitsemise mood ja nad taovad heinapallidesse auke. Selle tagajärjel liguneb loomasööt läbi ja läheb raisku. Üks nutikas põllumees oli sööda kaitseks meisterdanud hernehirmutisi: tokkide otsas lipendas ja kõlises mitmesugust värki. Teadmata jäi, mis linnukesed sellest arvavad.
Läti külapood on samuti mõnevõrra teistsugune. Leidub üleilmset kraami, mida meilgi kauplused täis on, aga selle kõrval seisab silmapaistvalt palju lätimaist. Riiulil on Laima šokolaadikommid, kuid eestlaste Kalevilt ei näe midagi. Rapsiõligi on kohalik toode.