Linna kolivad metsloomad levitavad ohtlikke haigusi

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Zooloogid hoiatavad, et tõhusa marutauditõrje ja põldudele ehitatud uusasumite tõttu üha sagedamini äärelinna sattuvad rebased võivad levitada ohtlikke haigusi.


«Kuigi metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on kahtlemata vajalik, toob see endaga kaasa ka muresid. Peamine häda on rebaste arvu suurenemine, mistõttu nad kolivad linna,» rääkis Tartu ülikooli zooloogia õppetooli teadur Epp Moks.



«Nende loomade arvu kasv pole hea, sest rebased levitavad inimestele ohtlikku parasiiti, ehhinokokk-paelussi,» lausus ta.



Moksi kirjeldust mööda võib inimene nakatuda, kui puutub kokku rebase väljaheitega, milles on paelussimune. Sageli kannavad neid edasi koduloomad.


«Parasiidimune võib külge saada ka metsas marju korjates ja madalates kraavides käsi pestes, samuti võivad need inimesteni jõuda näriliste vahendusel,» kõneles Moks.



Viimasel ajal on rebaste ja kährikute hulgas rohkem levima hakanud ka kärntõbi.



Keskkonnaameti Pärnu—Viljandi regiooni jahindus­spetsialist Johannes Luksepp ütles, et Viljandis pole linnarebased veel eriti levinud. Reinuvadereid on kolamas nähtud  Peetrimõisas.



«Rebaste puhul on oluline sama, mis teiste loomade juures: neid ei tohi toita, kuigi seda kiputakse tegema,» rääkis Luksepp. «Tegelikult peab linnaloomi hoopis hirmutama, et nad inimeste juurest kaugemale koliksid.»



Ühe viljandlase jutu järgi on ta kohanud linnaservas sageli tuhkruid, kalmistud on aga hädas metskitsedega, kes söövad kalmudele toodud lilli.

Tagasi üles