Paljud Viljandimaa õppeasutused on viimastel aastatel hakanud oma nimetuses kasutama üldist sõna «kool», mis võib tähendada mitut liiki hariduse andmist.
Koolid lühendavad oma nimetusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni kandis üks Tarvastu vallas tegutsev õppeasutus ametlikult Kärstna põhikooli nimetust, siis alates 1. septembrist on see Kärstna kool. Direktor Anu Roht selgitas, et nimemuudatuse põhjus oli kooli ja lasteaia ühendamine.
Kärstna põhikool ja lasteaed viidi ühise juhtimise alla tegelikult juba 2005. aastal, kuid käesoleval õppeaastal hakkasid need tööle ka ühe katuse all.
Õppeasutusele uue nimetuse leidmiseks korraldas juhtkond lapsevanemate ja õpilaste hulgas küsitluse.
«Meil oli see teema päris palju üleval. Suuremad lapsed ütlesid, et nemad ei soovi õppida Kärstna põhikoolis-lasteaias, sest sellist lõputunnistust saades jääks tunne, nagu oleksid nad lõpetanud lasteaia,» tõdes Anu Roht. «Lõpuks tegime üsna ühise otsuse, et meie nimetuseks jääb Kärstna kool.»
Praegu käib Kärstna koolis 55 õpilast ja 11 lasteaialast.
Ka Paistu valla õppeasutused, mille nimetus sisaldas varem sõna «põhikool», kannavad nüüd nimetust Paistu ja Holstre kool.
«Mõlemad nimetused muutusid juba siis, kui tõime õppeasutuste juurde lasteaiarühmad ning taotlesime uut koolitusluba,» rääkis vallavanem Ene Saar.
Ta täpsustas, et mõlema kooli liik on nüüd põhikool-lasteaed.
Holstre kool kannab praegust nimetust 2006. aastast ning Paistu kool hakkas sellena tegutsema eelmisel õppeaastal.
Saarepeedi kool kannab lühendatud nimetust alates 2007. aastast ning ka seal oli vahetuse põhjus lasteaia ja põhikooli ühendamine. Käesoleval õppeaastal saab Saarepeedil haridust 84 õpilast ja 40 lasteaialast.
Sürgavere põhikool, mis on samuti lasteaiaga ühinenud, jättis oma nime endiseks.
«Ministeerium on koolitusloa andnud küll Sürgavere lasteaiale-põhikoolile, kuid meie lasteaed kasutab endiselt nime Vembu ning õppeasutus on Sürgavere põhikool,» rääkis direktor Aires Põder.
«Sürgavere kooliks muutumisele pole me mõelnudki,» tunnistas ta. «Kindlasti kasutame seda nimetust oma igapäevakõnes, kuid ametlikku käiku ei ole muudatusele andnud.»
Mõisaküla kool hakkas praegust nimetust kandma kaks aastat tagasi põhjusel, et 2007. aasta 1. septembril ei avatud varasemas Mõisaküla keskkoolis enam X—XII klassi. Asutus töötab ainult põhikoolina.
«Algul olid Mõisaküla inimesed veidi ehmatanud, et kool on lihtsalt Mõisaküla kool, kuid siis hakati selliseid nimetusi mujalgi kasutusele võtma,» kõneles direktor Maire Raieste.
Ta tõdes, et seniajani saab õppeasutus kirju, millele on kirjutatud Mõisaküla gümnaasium või keskkool, aga asutuse lähemad suhtluspartnerid on praeguse nimetuse omaks võtnud.
Viljandimaal tegutseb veel mitu kooliks nimetatavat õppeasutust, mis on mõeldud hoopis erivajadustega lastele.
Viljandi Kaare koolis käib õppetöö põhikooli lihtsustatud õppekava, individuaalõppekava ja toimetuleku riikliku õppekava alusel.
Suure-Jaani vallas paiknev Lahmuse kool ja Tarvastu vallas asuv Ämmuste kool on erivajadustega lastele mõeldud riiklikud haridusasutused.