Viljandimaal on tänavu kõik aiad õuntest lookas, mistõttu see kraam enam turule müüjaid ega ostjaid ei meelita.
Suur osa ubinaid rändab prügimäele
9. september 2009, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval pakkus Viljandi turul õunu kõigest üks vanahärra. Heino Kopp küsis «Valge klaari» kilost viis ja pirnide eest 12 krooni. Tema sõnul ei lähe õunad üldse kaubaks.
Viljandi aedades võib näha rohkelt lookas õunapuid, vahel ka viljade raskuse all murdunud oksi. Kuigi hea saak inimesi rõõmustab, kurvastab neid see, et suur osa suveõunu tuleb niisama minema visata.
«Tänavu pole aiasaadusi kuhugi panna. Kirsidki on veel puu otsas,» tõdes Peetrimõisas elav Meinhard Valge, öeldes, et tema viib enamiku õunu otse prügimäele.
«Moosi on juba piisavalt. Et ma haput ei talu, pole mahla teha mõtet,» kõneles ta. Tihti marjametsas kondav mees rääkis, et viiks ubinaid meeleldi kotiga metsa kitsedele ja metssigadele, ent paraku pole see seadusega lubatud.
Samuti Peetrimõisas elavad Marianne ja Adolf Lillimägi rääkisid, et teevad suure osa oma õunu mahlaks, aga annavad neid ka tasuta Inkeri päevakeskusesse ja pakuvad niisama turuväravas.
Tasuta õunte jagamisest on Viljandis saanud omalaadi traditsioon. Juba mitmel aastal on mõne eramu aia taga seisnud anum õunte ja sildiga, mis ärgitab neid võtma. Niisugune korv on ka Tartu tänava kangapoe juures.
Põltsamaa Felixi ostujuht Priit Pärs tõdes, et ettevõte väikeaedadest õunu ei kogu, vaid sõlmib lepingud suurte õunakasvatajatega. Kehvema saagiga aastatel on ta küll kasutanud ka väikeaedade toodangut, aga siis on kokkuostu korraldanud teised.
«Et Eestis keegi praegu õunu suures mahus ei töötle, lähevad need eraaedadest õunauputuse ajal turule ja sõpradele,» lausus ta.