President: õppima peaksime ka kohustuseta

President Toomas Hendrik Ilves.

FOTO: Elmo Riig

(Presidendi avaldus seoses kooliaasta algusega esmaspäeval, 31. augustil Eesti Televisioonis)

Ma tean, et justkui lõpmatuna näiv ja me vaimu väsitav majanduslik ebakindlus sunnib paljusid mõtlema pigem tänasele toimetulekule kui ülehomsetele ideaalidele.

Siiski võiksime 1. septembri eel suunata pilgu homsest kaugemale, et märkida maha need sihid, milleni tahame Eesti koolielus jõuda.

Mida aeg edasi, seda ähmasemaks muutub piir töö ja huviala, harrastuse ja leivateenimise vahel. Et töö toob leiva lauale ning seejuures ka rikastab vaimu, ergutab meeli ja pakub midagi hingele - see võiks olla iga inimese, iga ühiskonna ideaal ja eesmärk.

Samasuguse sihi poole tuleks püüelda ka koolielus.

Õppima peaksime ka üldise kohustuseta teatud hulk aastaid koolis käia. Õppimine peaks olema õigus, mida keegi, ei noor ega vana, kunagi kasutamata ei jäta.

Et iga koolipäev oleks ka palgapäev, mil hoiuarve täieneb uute teadmistega.

Iga uus teadmine teeb ju elu huvitavamaks, arusaadavamaks, ja nagu teadus kinnitab - see elu on kokkuvõttes ka tervem, õnnelikum ja pikem.

Õppida, küsida ja vastuseid otsida tuleb kõikjal, mitte ainult õpetaja käest.

Seetõttu kutsun oktoobris, koolivaheaja eelsel nädalal, taas koolidesse kõiki, kel ametliku koolitee põhilõigud juba läbitud ja kellel oma tegevusvaldkonnas teadmisi ning kogemusi, mida edasi anda.

Kinnitagu see tänavu veebruaris alguse saanud ettevõtmine meile nüüdisaegse maailma põhitõde: me kõik oleme ühtaegu õpetajad ja õpilased vanusele, ametile ja elukogemuse hulgale vaatamata.

Kui jalgpallimängu reeglitest mitte midagi ei tea, tundub suurte meeste jooksmine mööda pügatud heinamaad üsna sihitu. Reegleid teades muutub seesama vaatepilt aga huvitavamaks, paljudele koguni naudinguks.

Täpselt niisamuti, nagu helide korrapärane reastamine teeb mürast kauneima muusika.

Eks kehti see ju ka paljude õppeainete kohta. Reaalained, miks mitte näiteks füüsika, näivad igavad ja mõttetud vaid sellele, kes ei tunne füüsikaseadusi ja nende vahetut mõju pea kõigele, millega me iga päev kokku puutume.

Erinevalt jalgpallist võib füüsikaseaduste eiramine olla eluohtlik.

Erinevalt jalgpallist pole füüsikaseadusi võimalik millega muuga asendada. Näiteks ebausu, nõiakunsti ja muu soolapuhumisega, mida ka XXI sajandil meile laiatarbekaubana aktiivselt pakutakse.

Ka ebausu ja muu pettuse läbinägemiseks - aga ennekõike õigete otsuste langetamiseks - on vaja õppida. Ikka neidsamu reegleid, valemeid, seaduspärasusi, pealtnäha igavana näivaid reaalaineid.

Uudishimu, püüd uute teadmiste ja aistingute järele, on sundinud inimest vallutama kõiki kontinente. Uudishimu on viinud ta kõrgustesse ja sügavustesse.

Järelikult on see uudishimu meile kui liigile ja seega igaühele meist loomuomane. Et end koolis hästi tunda, tuleb see uudishimu enda seest lihtsalt valla päästa, ikka küsida ja otsida, uurida ja õppida.

Isikliku ja üldise heaoluni viib ainult üks tee. See tee algab seal, kus kooliuks avaneb. Ma soovin kõigile tahtmist ja tarmukust selle ukseni jõuda ning seda elu lõpuni avatuna hoida. Head algavat teadmiste päeva kõigile.

Tagasi üles
Back