Eakad uuendasid sõprust

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkutulekust osavõtjad istutasid Halliste rahvamaja õue 1959. aasta suvepäevade meenutuseks noore tamme.
Kokkutulekust osavõtjad istutasid Halliste rahvamaja õue 1959. aasta suvepäevade meenutuseks noore tamme. Foto: Helgi Kaldma

Hallistesse tulid mitmelt poolt kokku need, kes olid seal 50 aastat tagasi viibinud noorte suvepäevadel, millega Nõukogude võim püüdis asendada kiriklikku leeri.


Ainult üheksa oli neid, kes laupäeval Halliste rahvamajja noorte suvepäevade ehk rahvapäraselt võsaleeri 50. aastapäeva tähistama tulid. Lubaduse andnutest jäid pooled puudu, pooled ei saanud kogunemisest teadagi ning viisteist arvatakse manala teel olevat. 1959. aastal oli osavõtjaid olnud 49.



Kaks eakat naist tunnistasid teineteist Halliste rahvamaja ees tükk aega, siis ütles üks neist: «Sa oled Mari! Su silmad reetsid.»



Leida Helimets on kogu elu Uue-Karistes elanud, kuid Mari Anvelt, toona Milistver, oli vahetanud ametikohti, isegi Moskvas õppinud, lõpuks aga Paidesse jäänud. Jaan Allik oli truu oma kodusele Rimmule ning peab seal praegu talu, seevastu Endel Koovitist sai Tihemetsa kooli järel traktorist ja kombainer ning kodu rajas ta hoopis Türile.



Kõre talu kolmest peretütrest üks, suvepäevadel käinud Maie Teng elab Viljandis ja töötab praegu muuseumis. Poole oma elust on ta ameti kõrval pühendanud käsitööle, sealhulgas käsitööringide juhendamisele. Maimu Laas, endise nimega Kulbok, peab oma teiseks koduks Halliste rahvamaja, kus ta endale iga päev tegevust leiab.



Päären Mikk, keda ajaleht «Kommunaar» nimetas Sädeme kolhoosi tubliks traktoristiks, sai hiljem kuulsaks hoopis Tarvastu kolhoosi kombainerina. Pensionile jäänud mees elab nüüd Abja-Paluojal.


Igaüks rääkis oma loo, nimetas ka lapsi ja lapselapsi. Kokkutulnud jutlesid omavahel kui vanad sõbrad, kes pole üksteist ammu näinud.



«Tantsisime ja laulsime,» meenutas Pärnust saabunud Valve Tammelaan Hallistes veedetud õhtuid.


«Meid õpetati õmblema,» sõnas Maie Teng ja Päären Mikk lisas: «Õppisime mootorrattaga sõitma.»


Aga olid ka poliitilised loengud, näiteks sotsialismilt kommunismile minekust ja sellest, kas jumal on olemas.



Aimur Talu seletas: «Eesti noored olid alati leeris läinud. Võim tahtis rahvast sellest  kombest võõrutada ning nii meiesugustele neid suvepäevi korraldama hakatigi.»



1959. aasta juuli lõpul ilmunud toonane Abja rajooni ajaleht «Kommunaar» kirjutas 27. juulil Halliste kultuurimajas alanud noorte suvepäevadest nõnda: «Sädeme kolhoosist avaldasid soovi suvepäevadest osa võtta 12 ja Tähe kolhoosist 8 noort. Suvepäevadele tulevad ka Tee Kommunismile kolhoosi noored, 17 inimest. Noori koguneb veel Õisust, Võidu kolhoosist ning Penuja sovhoosi Halliste ja Vabamatsi osakonnast.»



Tagasi üles