/nginx/o/2008/09/17/75212t1h300c.jpg)
Minult küsitakse vahel, mis on see koht, kuhu järgmisena sõidan. Kui ma seda teaksin! Kõigepealt peavad kokku langema ametipuhkus ja see aeg, mil mingisse põnevasse paika saab sõita suhteliselt vastuvõetava hinnaga.
Repliik: Rännuteed ei lõpe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillikuine Mehhiko tuli näiteks nii. Küsisin Reisieksperdi Viljandi kontoris otse, kuhu ma tänavu sõitma peaksin.
Juhataja nimetas Mehhikot. Pärisin, miks. Vastus oli: vaat kui odav see reis tuleks! Tõepoolest: lend Tallinnast Méxicosse ja tagasi maksis 7000 krooni. Kuupäevad võis ise valida ning reisikaaslased — juhul kui ei tahtnud üksi minna — tuli endal leida.
Käisin ära ega kahetse, aga kaks nädalat oli selle maa avastamiseks liiga lühike aeg.
Nii mõnigi arvab, et minu eas inimene peaks rahulikult kodus istuma: mis kõik rännuteedel juhtuda võib. Juhtubki üht-teist. Aga kodus võib ka katusekivi pähe kukkuda või auto sõita just täpselt sinna, kus parajasti astud.
Inimesi on kahesuguseid: ühed tahavad maailma kas või jupphaaval tundma õppida ja neil rännukihk üle ei lähe, teised aga soovivad alati oma voodis magada ja mõnel neist oleks kahju väikestki rahasummat reisi peale kulutada.